Mis loom Eesti on?

Ometi ei ole riik loom, vaid abstraktsioon ning selle kodanikkonna moodustavad tegelikult inimliigi esindajad, kirjutab ajakirja Kaja värskes numbris Uku Arold.

Vene rahvas end näiteks karuks ei pea. Pärast viimaseid presidendivalimisi 2012. aastal tehtud projektiivtestide vabades vastustes kujutati rahvast ette kõige enam lamba, patuoina või mõne muu nõrga loomana, mis vastandub alatule keskvõimule, keda kehastab hunt, lõvi või tiiger.

Eesti riik eksisteerib ennekõike inimeste peades. Jääminek 12 000 aastat tagasi ei teinud sellest maalapist Eesti riiki ning ka piiripostid ei tee riiki. Eesti maailmas nähtavaks rääkimine pole oluline mitte ainult turistide ja investorite ligimeelitamiseks, vaid suisa eksistentsiaalne ülesanne. Väikese rahva oma riigi tutvustamise tööd ei jaksa iial ära teha kutselised diplomaadid ega reklaamifirmad. Jaapani filmigrupid luusivad Virumaa metsades, sest teavad ette, et siin elavad tugevad, rahulikud ja muhedad inimesed nagu Baruto. Eestist lähtuv siiani 108 riigis jälje jätnud maailmakoristuse kampaania “Teeme ära” ning Eesti kui juhtiva kübertiigri lugu.

Kui välismaalane kuuleb mitmelt poolt kooskõlalist stereotüüpi ehitavat lugu, kujuneb tal pilt Eesti rahvast kui selge iseloomuga tegelasest. Selle stereotüübi abil tõlgendab ta Eesti rolli sündmustes, mis temani meedia kaudu jõuavad. Positiivse stereotüübi korral on keerulistes lugudes Eesti selleks heaks tegelaseks, kes väärib toetust. Kaasaelamiseks ei pea ettekujutatav tegelane loomastuma, aga kas sellistele loomuomadustega mõni elukas sobib? Kas mõnel väikesel, visal ja arukal loomal, kes küberkangelaseks passib, on Eesti loomus?

Loe artiklit eri rahvaste stereotüüpidest ning enda tutvustamise olulisusest ajakirjast Kaja. Tellijad saavad ajakirja lugeda ka veebis: http://kaja.aripaev.ee

Autor: Kaire Uusen, Ave Lepik