Laseme hoiustajatel suunata raha eetilist kasutamist

Kust minu raha tuleb ja kuhu see läheb, sellele oskan ise kõige paremini vastata, sest neil juhtudel on raha mu enda kontrolli all. Õnneks saan oma otsustega ka mõjutada, millises maailmas soovin elada. Tean täpselt, kui hästi ja ­eetiliselt olen raha teeninud. Usutavasti tööga, mida armastan ja mis on ka teiste inimeste hüvanguks, sest pakun toodet või teenust, mis ei kahjusta ümbritsevat.

Samuti saan otsustada, milliste toodete ja teenuste eest oma raha välja käin. Valikuid on kõigi ees iga päev väga palju, aga saan osta toitu, mis on kasvatatud loodust kurnamata. Saan jätta ostmata lapstööjõu valmistatud tooteid, mis on liialt lühikese elueaga ja mõeldud meie tarbimise sunniviisiliseks suurendamiseks. Võin jätta kahjustamata oma tervise ja ühiskonna tervikuna, loobudes toetamast oma rahaga liigselt alkoholi- ja tubakafirmasid.

Tõsine probleem on aga sellega, mida mu raha vahepeal teeb. Teenimise ja kulutamise vahel on see pangakontol, nagu enamikul inimestel. Olen laenanud oma raha pangale (mida hoiustamine iseenesest on), mis kasutab seda omakorda laenude väljaandmiseks, investeerimiseks kapitaliturgudel jne. Võin olla raha teenimises ja kasutamises nii eetiline kui suudan, kuid kontrolli puudumine selle üle, kuidas pank vahepeal minu raha kasutab, nullib kogu positiivse efekti.

Ütlen ausalt, et ei soovi oma raha kasutamist laenude andmiseks ettevõtetele, mis toodavad alkoholi- või tubakatooteid, pakuvad hasartmänge, kurnavad tööstusliku põllumajandustootmisega meie loodust, tasustavad oma töötajate panust miinimumpalga ja muude ebamõistlike töötingimustega ning vahendavad mujalt maailmast “odavat rämpsu”, mis pole toodetud eetilisel viisil. Ma ei soovi, et minu raha kasutatakse futuuridega kauplemiseks või börsil spekuleerimiseks (sh nendeks tegevusteks laenu andmine) jne. Kuid mul puudub valikuvõimalus.

Suur osa ettevõtmistest ja arengust sõltub panga finantseeringust. Huvitav on aga see, et kui küsida pangast laenu, siis pank soovib teada, mille jaoks raha kasutatakse. Kuid kui pank laenab minu käest, siis ma ei saa küsida, mille jaoks pank omakorda minu raha kasutab.

Kuna hoiustajatel puudub Eestis valik, siis saab siin ainult pank suunata seda, kuhu ühiskond liigub. Oleks vaja, et saaksime hoiustajatena siinkohal rohkem otsustada ja mõjutada. Lisaks hoiuseintressi suurusele peaks meil olema võimalik valida panka ja hoiusetoodet veel muude parameetrite alusel.

Unistuste pangas on valikuvõimalus. Unistan pangast, mis pakuks mulle lisaks keskmisele hoiuseintressile teisigi valikuid: mahetootmise hoius, taastuvenergia hoius, Võrumaa väikeettevõtjate hoius, energiasäästliku kinnisvara hoius jne. Ning kui valin mahetootmise hoiuse, siis pank tõepoolest kasutaks seda raha mahetootjate finantseerimiseks. Avaldades ühtlasi rahastatud projektid oma kodulehel. Pole vaja detaile laenu täpsete tingimuste kohta, piisaks sellest, et on antud laenu näiteks OÜle Mahetalupoeg kombaini soetamiseks, millega luuakse juurde ka üks töökoht.

Kindlasti rõõmustaksid paljud sellise panga üle. Selleks pole isegi vaja luua uut panka. Piisab sellest, kui olemasolevad mugavustsoonist välja tuleksid ning laiemalt ja avalikumalt ühiskonna ees vastutama hakkaksid. Pankade kasumlikkus ei häiriks enam inimesi, kui nad tunneksid reaalselt, et saavad ühiskondlikke protsesse juhtida oma südametunnistuse järgi.

Kuidas selline juhtimine käib? Kui eelpool näiteks toodud mahehoius hakkab n-ö üle ­ääre ajama, on pank sunnitud otsima uusi mahetootjaid, kellele laenu anda. Raha hind langeb, mahetootja saab laenu odavamalt ning tekib ka uusi tootjaid.

Tavatootjale aga laenuintress suureneb, mis aitab kompenseerida mahetootja niigi kallimat tootmisprotsessi. Mahetootmine kasvab, selliste toodete hind langeb, loodust kurnatakse vähem, inimeste tervis on parem ja riigil kulub vähem raha arstiabiks.

Nii võidaks terve Eesti ühiskond. Ning just seetõttu, et meil on eetiline pank, kes võimaldas hoiustajatele läbipaistva valiku oma otsustega ühiskondlikke protsesse mõjutada ja jääda eetiliseks ka siis, kui laseme oma raha kasutada teistel.