Eesti ettevõtjad Ukrainas murelikud

Eesti ühe rikkama ärimehe, Ukrainas kaubandus­kinnisvaraäri ajava Hillar Tederi sõnul ei saa Ukraina-taoline riik diktatuuri juurde tagasi pöörduda ja demokraatike protsesside arenemine seal on pöördumatu.

Teder nentis, et paari päeva põhjal ei saa plaane teha ning eks saab näha veel mitut valitsust ja erinevaid olukordi. Ta on veendumusel, et sõjaks ­Ukrainas ei lähe. “Ukrainlased ja venelased on pea­aegu üks ja sama rahvas, eks nad lepivad kokku, kuidas asjad edasi lähevad,” ütles ta.

“Alati on sellised toredad allikad nagu takso­juhid. Neljapäeval küsisime Krimmi taksojuhilt, mis teil siin toimub ja kas turiste käib. Tema ütles, et 80% turiste on Venemaalt, 10% Ukrainast ja 10% välismaalt. Eks seal on suhteliselt selge Vene mõju,” rääkis Teder Krimmist.

Tema hinnangul tekkis kriis Ukraina soovi pärast NATOga liituda. “Venemaale on väga tähtis, et Ukraina ei satuks NATOsse,” arvas ta ja lisas, et ­Venemaad häiriks NATO õhutõrje- ja kaitseväebaasid, mis tekiksid nende külje alla. Olukord, kus osa territooriumi on okupeeritud, tekitab positsiooni, kus Ukrainat ei saaks NATOsse võtta.

Äri kohta Ukrainas ütles Teder, sellega läheb tal hästi. “Üldiselt läheb meil seal toredasti,” hindas Teder. “Muidugi oleme tundlikud selliste asjade suhtes nagu devalveerimine,” lisas ta.

Läinud neljapäeval avas Tederi kinnisvaraarendusettevõte Arricano Ukrainas Simferoopolis supermarketi Lõunagalerii. Tederi hinnangul oleks mingis perspektiivis mõistlik Ukraina majanduse madalseisust kasu lõigata, ent selleks puudub tal praegu ressurss.

Kukutatud president Viktor Janukovõtšist rääkides lisas ta, et kui riigis pannakse toime vargus, ei mõju see riigile hästi, ja kui selle pärast kannatavad kodanikud, kellel raha ei ole, ei lähe hästi ka kauplejatel.

Leeman: muidugi olen murelik. Ukrainas toodangut müüv Eesti lasterõivaste tootja Lenne OÜ juht Urmas Leeman pidas Ukrainas toimuvat uskumatuks ega välistanud, et peab seal tegevuse lõpetama. “Muidugi olen murelik, ma arvan, et igaüks peaks olema murelik, isegi siis, kui tal seal ette­võtlust pole,” sõnas Leeman. Ta ei osanud arvata, kui suureks võib Krimmis konflikt puhkeda, kuid märkis, et seal toimunu on tema jaoks juba praegu uskumatu.

Kui keeruline on olukord Ukrainas Lenne jaoks, ei osanud Leeman täpselt öelda, kuna ta polnud jõudnud veel koostööpartneritega suhelda, kuid valmis ollakse halvimaks.

“Selge see, et kui püssid pauguvad ja sõda käib, siis mingisugust ettevõtlust seal ei arenda,” märkis Leeman. Lennel on 42 kauplust üle Ukraina, ka konfliktses Krimmi piirkonnas.

Tulevik lahtine. Leeman lausus, et olukord on ilmselt raske ka maaletoojate jaoks, kes ei oskakski praegu kindlalt öelda, mis tulevik toob. Lenne esindajad Ukrainas on RedHead Family Corporation ja OOO Finest.

Lenne alustas eksporti Ukrainasse 2003. aastal, nüüd on see ettevõtte suuruselt teine eksporditurg, kust teeniti 2012. aastal käivet 2,6 miljonit ­eurot. Lenne kogukäive oli samal aastal 19,5 miljonit eurot. Eksport moodustab ettevõtte käibest 80 protsenti.

Terje Aru, kelle osalusega ettevõte EU GIG OÜ toodab Ukrainas, Venemaal ja Eestis kõrgepingeliinide isolaatoreid, ütleb, et kriis pole nende tegevust mõjutanud. “Meie Kiievi büroo inimesed on olukorraga juba harjunud, ent mõni nädal tagasi olid mõnevõrra närvilised,” lausus ta.

Aru märkis, et olukord on Ukrainas inimestele läinud sedavõrd kriitiliseks, et kaks seal tema ettevõttega seotud inimest on peredega Tallinna kolinud.

Ukrainlased kutsuvad üles tervele mõistusele ja leiavad, et töö on see, mis hoiab kriisi kontrolli all, ütles Aru. “Ükski ettevõte ei pea võimalikuks uksi sulgeda, sest siis on need inimesed tänaval ja tekkida  võivad veel suuremad rahutused,” kommenteeris Aru Ukrainas toimuvat.

Aru hinnangul ei tule Ukrainas sõda, ent lähema kolme aastaga läheb Krimm nii ehk naa venelastele ning Venemaa toob lisavägesid, et kaitsta oma salajasi baase.

Ukrainasse põlevkivi töötlemise kompleksi plaanivale Viru Keemia Grupile on olukord palju keerulisemaks muutunud. “Meie võimaliku ­Ukraina-äri seisukohalt on situatsioon läinud muudatuste tõttu palju komplitseeritumaks, sest nii suurte projektide läbirääkimised käivad alati kõige kõrgemal tasemel,” ütles ettevõtte ühiskondliku vastutuse juht Julia Piilmann. Ta lisas, et praegu ootab VKG olukorra stabiliseerumist ja pärast seda on võimalik anda hinnang Ukraina projektile tervikuna.

2007. aasta detsembris sai VKG uuringu- ja kaeveloa ca 350 miljonile tonnile Ukraina Boltõški leiukoha põlevkivile. VKG taotles uuringuloa võimaliku perspektiiviga rajada Ukrainasse põlevkivi töötlemise kompleks.

Parem olla valmis hullemaks. Kuigi Ukrainas tegutsevate Eesti ettevõtete seas otsest paanikat pole, tasub olla valmis kõige hullemaks, leidis Roman Vinartšuk Eesti suursaatkonnast Kiievis.

“Arengud muutuvad sisuliselt iga minut, tegemist on ju sõjaga. Parem olla valmis hullemaks, kui lohutada ennast mingite ideedega, mis ei teostu,” ütles saatkonna majandusküsimuste lauaülem Vinartšuk.

Ta märkis, et viimastel kuudel pole ta Eesti ette­võtjate seas otseseid probleeme täheldanud, ettevõtjaid ei ole saatkonnaga ühendust võtnud ja paanikat ei paista olevat. “Eks nad on harjunud, sest Ukrainas tuleb alati olla murelik, ka parematel aegadel. Eelmised 2–3 aastat olid siin üsna rasked, ärikliima läks nii hulluks, et mingi osa ettevõtjatest ja ettevõtetest lahkus üldse Ukrainast ja tõmbas tegevuse üsna kokku. Jäänud on vaid suuremad, kes on siin suurte investeeringutega sees, näiteks Hillar Teder, Tõnis Palts, BLRT,” rääkis ­Vinartšuk.

Tema sõnul on peale poliitiliste probleemide Ukrainas ka see häda, et riigikassa on täiesti tühi, mis mõjutab makromajandust – ilma abita ei suuda ettevõtjad edasi minna.

Mis saab edasi? Vinartšuk ei usu, et isegi kui olukord läheb hullemaks, hakkaksid ettevõtjad massiliselt lahkuma, sest Eesti firmade huvi ­Ukraina suhtes on jätkuvalt kõrge. “Kes usub, et saab hakkama, saabki hakkama. Kes ei saa, lahkub. Ukraina on ka suur, neid võimalus on igal pool, pole ainult Kiiev kui pealinn või Krimm kui poolsaar. Isegi kui asjad lähevad veel hullemaks – tõenäoliselt lähevad – ma ei arva, et kõik lahkuvad kohe ja panevad poekese kinni,” kõneles ta.

Ta lisas, et praegu on ebaselgus – ühelt poolt massilist jooksu pole, teiselt poolt peavad ettevõtted igasuguseid riske hindama. “Vaatame,” oli ­Vinartšuki viimane sõna.

Läänel on hoobasid Venemaa mõjutamiseks

Lääneriikidel oleks hoobasid Venemaa mõjutamiseks, kuid iseküsimus on, kas ollakse valmis maksma nende kasutamise hinda.

Ajaleht Wall Street Journal kirjutas, et USA on katkestanud Moskvaga kõnelused Venemaad huvitava investeeringute garanteerimise lepingu üle ning esimeste seas anti nädalavahetusel teada, et USA on katkestanud ette­valmistused juunis Sotšis toimuma pidanud G8 riikide tippkohtumiseks.

USA ametnike sõnul alustati ka USA Kongressiga kõnelusi majandus- ja finantssanktsioonide kehtestamiseks konkreetsete Venemaa energiaettevõtete, pankade ja valitsuse tippametnike suhtes, kui Venemaa Krimmist ei taandu.

Vene raha välismaal. “Sanktsioonidega ähvardamine võib olla üsna mõjus,” ütles agentuurile Bloomberg Standard Bank Group Ltd arenevate turgude analüütik Tim Ash. Venemaa eliidi varad on lääne pankades ja Venemaa firmad on kapitali hankinud rahvusvahelistelt võlakirjaturgudelt. “Läänel on palju võimalusi Venemaa mõjutamiseks, kui ainult osatakse olla kaval ja neid hoobasid õigesti kasutada.”

Putini lähimad liitlased on Venemaa suurimate firmade juhid, kes hoiavad oma raha välismaal ja kel on suvekodud Prantsusmaa Rivieras. Üksi 2011. aastal kulutasid Venemaa kodanikud 12 miljardit dollarit varade soetamiseks väljaspool ­Venemaad.

Üldine veendumus on, et ­Putini Achilleuse kand on Venemaa majanduse ja rubla nõrkus.

Saksamaa ettevaatlik. Samas on näha, et Euroopa suured riigid nagu Saksamaa on sanktsioonide koha pealt väga ettevaatlikud.

Angela Merkeli partei CDU eestkõneleja välispoliitika alal Andreas Schockenhoff ütles intervjuus ajalehele Die Welt, et praegu on oluline hoiduda pingete lisamisest.  “Me ei pea sanktsioonide ähvardusega puusalt tulistama,” ütles ta.

“Majandussanktsioon ­Venemaa vastu kahjustaks Saksamaad ennast,” tsiteeris Saksa parlamendisaadikut Philipp Missfelderit Wall Street Journal. “Sanktsioonid on alati Saksamaale kui ekspordile orienteeritud riigile halb lahendus,” jätkas ta.

Kui USA kaubavahetus ­Venemaaga on vaid 1% USA kogukaubandusest, kokku 40 miljardit dollarit läinud aastal, siis Saksamaa on Venemaa suuruselt kolmas kaubanduspartner. 2013. aastal ulatusid Saksamaa ettevõtete otsinvesteeringud ­Venemaale 22 miljardile dollarile. Riik saab kolmandiku oma maagaasist Venemaalt.

Samas rõhutas Poola pea­minister Donald Tusk üleeile pressikonverentsil, et Venemaa pidurdamiseks on vaja tugevat survet, mitte üksnes G8 tippkohtumise boikoteerimist.

Oluline partner. Riskikonsultatsioonifirma ­Eurasia Group Ltd asutaja ja president Ian Bremmer ütles agentuurile Bloomberg, et lääneriikides kaalumisel olevad meetmed vaevalt eriliselt Putini kurssi mõjutavad. “Ma ei arva, et sel Putini perspektiivist erilist tähtsust on,” ütles ta. ­Eurooplastel sõltub Venemaast nii kaubandus kui ka energia­varustus. “Koordineerimine saab olema väga raske.”

Venemaa on Euroopa Liidu kõige olulisem kaubanduspartner USA ja Hiina järel. 2012. aastal oli ekspordi maht 123 miljardit eurot. Venemaa on ühtlasi ELi peamine energiakandjatega varustaja.

USA endine kaitseminister Robert Gates manitses president Barack Obamat oma retoorikaga ettevaatlik olema. Gates viitas õppetunnile 2008. aasta Gruusia sõjast, kus USA tahtis rakendada karmimaid sanktsioone.

 

Ukrainaga teeb koostööd ligi 300 Eesti ettevõtjat

Kaubandus-tööstuskoja teatel on ligikaudu 300 nende liikmetest nimetanud oma koostöömaaks Ukrainat.Kaubanduskoja pea­direktor Mait Palts märkis, et väga keeruline on öelda, milline võib olla Ukraina kriisi mõju seal tegutsevatele Eesti ­ettevõtetele, kuid ilmselgelt ei jäta ebastabiilsus ettevõtlust mõjutamata. “Kuna ­Ukraina ja Euroopa Liidu kaubavahetus on väga arvestatav, mõjuks mis tahes viisil konfliktide süvenemine või kestmine ikka ainult negatiivselt,” lisas ta.Ukrainaga koostöös on esindatud pea kõik valdkonnad, näiteks toidutööstus, kus on suur osa kalatoodetel. Mitu tegutseb ehitus- ja metalli­valdkonnas, samuti ­infotehnoloogias.