Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läänel on Venemaa mõjutamishoobasid

    Lääneriikidel oleks hoobasid Venemaa mõjutamiseks, kuid iseküsimus on, kas ollakse valmis maksma nende kasutamise hinda.

    Ajaleht Wall Street Journal kirjutas, et USA on katkestanud Moskvaga kõnelused Venemaad huvitava investeeringute garanteerimise lepingu üle ning esimeste seas anti nädalavahetusel teada, et USA on katkestanud ettevalmistused juunis Sotšis toimuma pidanud G8 riikide tippkohtumiseks.
    USA ametnike sõnul alustati ka USA Kongressiga kõnelusi majandus- ja finantssanktsioonide kehtestamiseks konkreetsete Venemaa energiaettevõtete, pankade ja valitsuse tippametnike suhtes, kui Venemaa Krimmist ei taandu.
    "Sanktsioonidega ähvardamine võib olla üsna mõjus," ütles agentuurile Bloomberg Standard Bank Group Ltd arenevate turgude analüütik Tim Ash. Venemaa eliidi varad on lääne pankades ja Venemaa firmad on kapitali hankinud rahvusvahelistelt võlakirjaturgudelt. "Läänel on palju võimalusi Venemaa mõjutamiseks, kui ainult osatakse olla kaval ja neid hoobasid õigesti kasutada."
    Putini lähimad liitlased on Venemaa suurimate firmade juhid, kes hoiavad oma raha välismaal ja kel on suvekodud Prantsusmaa Rivieras. Üksi 2011. a kulutasid Venemaa kodanikud 12 miljardit dollarit varade soetamiseks väljaspool Venemaad.
    Üldine veendumus on, et Putini Achilleuse kand on Venemaa majanduse ja rubla nõrkus.
    Samas on näha, et Euroopa suured riigid nagu Saksamaa on sanktsioonide koha pealt väga ettevaatlikud.
    Angela Merkeli partei CDU eestkõneleja välispoliitika alal Andreas Schockenhoff ütles intervjuus ajalehele Die Welt, et praegu on oluline hoiduda pingete lisamisest.  "Me ei pea sanktsioonide ähvardusega puusalt tulistama," ütles ta.
    "Majandussanktsioonid Venemaa vastu kahjustaksid Saksamaad ennast," tsiteeris Saksa parlamendisaadikut Philipp Missfelderit Wall Street Journal. "Sanktsioonid on alati Saksamaale kui ekspordile orienteeritud riigile halb lahendus," jätkas ta.
    Wall Street Journal kirjutas, et kokkuvõtetes Merkeli telefonivestlustest Putiniga sanktsioone ei nimetata. Samas võttis Putin vastu Saksamaa ettepaneku lähetada kohapeale missioon OSCE egiidi all faktide tuvastamiseks, et käivitada poliitiline dialoog.
    Kui USA kaubavahetus Venemaaga on vaid 1% USA kogukaubandusest, kokku 40 miljardit dollarit läinud aastal, siis Saksamaa on Venemaa suuruselt kolmas kaubanduspartner. 2013. aastal ulatusid Saksamaa ettevõtete otseinvesteeringud Venemaale 22 miljardile dollarile. Riik saab kolmandiku oma maagaasist Venemaalt.
    Samas rõhutas Poola peaminister Donald Tusk eile pressikonverentsil, et Venemaa pidurdamiseks on vaja tugevat survet, mitte üksnes G8 tippkohtumise boikoteerimist.
    Riskikonsultatsioonifirma Eurasia Group Ltd asutaja ja president Ian Bremmer ütles agentuurile Bloomberg, et lääneriikides kaalumisel olevad meetmed vaevalt eriliselt Putini kurssi mõjutavad. "Ma ei arva, et sel Putini perspektiivist erilist tähtsust on," ütles ta. Eurooplastel sõltub Venemaast nii kaubandus kui energiavarustus. "Koordineerimine saab olema väga raske."
    Venemaa on Euroopa Liidu kõige olulisem kaubanduspartner USA ja Hiina järel. 2012. aastal oli ekspordi maht 123 miljardit eurot. Venemaa on ühtlasi Euroopa Liidu peamine energiakandjatega varustaja, kelle arvele langeb enam kui veerand ELis tarbitavast naftast ja gaasist.
    USA endine kaitseminister Robert Gates manitses president Barack Obamat oma retoorikaga ettevaatlik olema. Gates viitas õppetunnile 2008. a Gruusia sõjast, kus USA tahtis rakendada karmimaid sanktsioone.
    "Riskisime ise isolatsiooni jääda, kuna toetasime agressiivsemat reaktsooni kui ükski meie (Euroopa) liitlastest," ütles Gates, kes oli toona kaitseminister. "See on üks asi, mida president peab meeles pidama," ütles ta agentuurile Reuters.
    Samuti vajab ka Ameerika ise Venemaa abi nii Süürias, Iraanis kui Afganistanis.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.