Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kasumit töötajaga jagada on pragmaatiline samm

    S kandinaavia kapitalist ei jaga osa kasumit töötajaga mitte altruismist, vaid töötajate sidumiseks ettevõtjatega. Ta annab endale aru, et ühiskonna suhtumine töö tasustamisse on muutumises.

    Töösuhte puhul peetakse iseenesestmõistetavaks, et tööleasumisel  fikseeritakse igakuine (iganädalane) töötasu. Põhipalga muutmine saab toimuda vaid teatavatel tingimustel  ja muutuse kriteeriumid pole enamasti seotud kasumi vähenemisega. See põhimõte on läänes kehtinud üsna kaua.
    Kolm-neli inimpõlve tagasi toimis ettevõtlus aga keskkonnas, kus kahjumiga või halvasti töötav ettevõte ei pidanud töötajatele palka maksma või maksti üliväikest äraelamisraha. Enne töötajate õiglase kohtlemise seaduse vastuvõtmist 1938 peeti seda normaalseks.
    Kas töötajad pidasid seda ebaõiglaseks? Kindlasti, kuid seda  aktsepteeriti, sest tollases ettevõtluses oli töötajal  väike või pigem olematu sõnaõigus.
    Fordi näide. Nüüdseks on arusaamad palgast ja muudest sotsiaalsetest tagatistest muutunud. Enamasti ei lähtu muutused otseselt ettevõtjatelt. Ajaloos leidub küll näiteid, kus ettevõtja initsiatiiv on viinud märkimisväärsete muudatusteni ettevõtluskeskkonnas, kuid valdavalt on tegu n-ö tööõnnetustega.
    Hea näide on Henry Fordi 1914. aasta drastiline otsus tõsta töötajate palku 100% ehk hakata neile maksma viis dollarit päevas. Seda sammu  ei võetud ette mitte selleks, et töötajad saaksid osta Fordi toodangut või olmetingimusi parandada, vaid palgatõusuga lahendas Ford tööjõu voolavuse probleemi.
    Selle sammuga kaasnenud “kahju” oli aga juba võimatu tagasi pöörata. Teisedki Detroidi ­autotehased pidid järgima Fordi tehtut. Kes muutusega kaasa ei läinud, sel polnud varsti enam võimalik töölisi palgata.
    Autotööstusest levis muutus “vähkkasvajana” mujale. Pikemaajalises perspektiivis aga tekkis täiesti uus ettevõtluskeskkond. Ühiskondlikud ootused ei lubanud enam vana palgamudeli juurde tagasi pöörduda. 1938. aasta seadusega muutusid töösuhted USAs veelgi drastilisemalt.
    Iga keskkond on pidevas muutumises ning kunagised põhitõed ei pruugi enam mingil hetkel toimida. Fordi kasuminumbrid suurenesid vaatamata sellele, et ta oli sunnitud tõstma palka 100%, mis viis kaasnähte korras kõikide töösuhtes olevate või töösuhtesse astuvate  tööliste ootused uuele tasandile.
    Teatav muutus paradigmas palk-kasum-palgatööline toimus meie lähipiirkonna riikides juba kümmekond aastat tagasi. Eestis aga on see viimasel paaril aastal toimunud ettevõtetes, mille omanikud pole kodumaised ettevõtjad, vaid enamasti skandinaavlased. Uue põhimõtte järgi on edukas ettevõte nõus osa teenitud kasumist jagama oma töötajate vahel. Tegu on nähtusega, mis eksisteerib lisaks boonussüsteemile. Uue põhimõtte järgi on kasumi jagamine oma töötajatele aga puhtalt tööandja initsiatiiv, mis pole fikseeritud, st juriidiliselt puudub tööandjal kohustus seda teha.
    Miks seda tehakse? Ikka sellesama pärast, miks Ford palgad kahekordistas. Skandinaavia kapitalist võtab seda sammu kui tööjõu kindlamat sidumist oma ettevõttega. Põhjus on ka Skandinaavia (ja mitte ainult sealse) ühiskonna muutunud ootustes.
    Muutuste vajadust ei dikteeri mitte ettevõtjate altruism, vaid välised faktorid. Me võime maha teha nn pehmetele  ja sotsiaalsetele väärtustele põhinevaid ootusi Rootsis või Norras. Kuid me peame nendega arvestama.
    Toimib tendents, et töötaja ja eriti hea spetsialist läheb eelkõige sinna ettevõttesse, mille kohta ta teab, et seal on kasumi töötajatega jagamise tava. Usutavasti  ei lähe enam kaua, kuni seda toimivat praktikat hakatakse töölepingu sõlmimisel ka juriidiliselt siduvaks formuleerima. Esialgu muidugi mõnes naaberriigis.
    Kuid kui meiega piirnevates riikides tasustamispõhimõtted muutuvad, ei jää puutumata ka siinne ettevõtluskeskkond. Mitmedki kapitalismi põhitõed, mis omandatud ükskõik kui kõrgel tasemel, osutuvad kasutuks.
    Kapitalismi põhitõed ei olegi mitte staatilised, vaid pigem dünaamilised. Kui muutused on kiired või drastilised, on neid kergem märgata. Hoomamatu protsess ei tähenda aga, et evolutsiooni ei toimu.
    Kui tahetakse olla jätkusuutlik, siis on kohustuslik ära tabada ettevõtluskeskkonna muutused. Kui eelistatakse uusi trende sotsialistlikuks, kommunistlikuks või röövellikuks sildistada, pole see enamat kui arrogantsuse demonstratsioon.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.