Aasta lõpp toob riigis kuluralli

Artikkel

- Uudised
- Hannes Sarv
- 6. märts 2014 kell 11:05
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aasta lõpp toob riigis kuluralli
Iga aasta detsembris tabab riiki kulutamispalavik: riigiasutused teevad tavapärasest enam majandamiskulutusi ja väljaminekud võivad kogu aasta eelarvest moodustada viiendiku.
Nii kulutas riik eelmisel aastal ülalpidamiseks ettenähtud rahast detsembris 16,3%. Ka kahel eelneval aastal on kulutuste osakaal detsembris olnud märgatavalt suur - 2012. aastal 16,9% ja 2011. aastal 16,2%. Samas aasta peale kulusid võrdselt jaotades peaks riik igas kuus tegema 8,33% kuludest.
Äripäev reastas riigiasutused aasta viimasel kuul tehtud kulutuste suuruse alusel.Kokku moodustasid riigi majandamiskulud mullu detsembris 91,7 miljonit eurot, seda on kaks korda rohkem, kui kulutavad riigiasutused keskmiselt aasta ülejäänud kuudel.
Miks kulud aasta lõpus tõusevad? Riigiasutuste pressitöötajad selgitavad, et aasta lõppu jäävad tavaliselt kõiksuguste lepingute tähtajad, tellitakse vajalikku tehnikat või varustust. Näiteks mullu proportsionaalselt suurima detsembri osakaaluga kulutaja riigikogu kantselei (detsembrisse jäi 20,7% kogu aasta majandamiskuludest – toim) toob välja, et aasta lõppu jäid uurimis- ja arendustööde väljaminekud, ajakirjanduse tellimus järgmiseks aastaks, tarkvara rendi makse, samuti lõppes laua- ja sülearvutite ning serverite hange.
Rahandusminister Jürgen Ligi näeb aga sellises kulude jaotuses ebakõla. "Võime enamus aastast keskmisest palju kokkuhoidlikumalt elada on kindel märk, et kriitika, mida esitati peamiselt ajakirjanduse kaudu mu tehtud kulude üle vaatamise ettekirjutusele, on olnud ülepingutatud," selgitas ta, viidates mõni aeg tagasi avaliku arutelu objektiks olnud kulude kokkutõmbamise kavale.
Toome 2013. aasta osas välja erinevate ministeeriumide haldusalade jt riigiasutuste detsembri majandamiskulud alustades suurimast ja näitame nende kulude osakaalu suhtena kogu aasta kuludesse. Samuti toome ära proportsionaalselt suuremate aastalõpu kulutajate selgitavad kommentaarid.
Kokku moodustasid riigi majandamiskulud mullu detsembris 91,7 miljonit eurot.
1) Kaitseministeeriumi valitsemisala
33,9 miljonit eurot, 20% aasta kogukulust
Kommentaar: Artur Jugaste, kaitseministeeriumi pressiesindaja
Peamine põhjus on see, et aasta lõppu jäid mitme suuremahulise varustushanke lepingute väljamaksed. Nimelt käivad majandamiskulude alla ka kaitseotstarbeline varustus ja materjalid nagu laskemoon, relvastus, tehnika, sideseadmed ning kõikvõimalikud varuosad ja tarvikud, samuti hooldus ja remont - ühesõnaga kõik, mis kaitseväele ja kaitseliidule väljaõppeks vajalik. Mõnevõrra mõjutab majandamiskulude eelarve suuremat kasutamist aasta lõpus ka riigieelarve seaduse muudatuse tavapärane jõustumine detsembris.
2) Siseministeeriumi valitsemisala
14 miljonit eurot, 17,7% aasta kogukulust
Kommentaar: Kaili Uusmaa, siseministeeriumi pressinõunik
Detsembri kõrgemate majandamiskulude taga on eelkõige riigieelarve ja riigihangete menetlemise loogika, mis ajastab sageli suuremad tarned aasta viimasesse kvartalisse ja väljamaksed aasta lõppu. Sellest tuleb siis ka detsembri eelarvele suurem koormus. Veel mõjutavad detsembri kulusid liisinglepingute maksed, mille puhul tasutakse makse üldjuhul kvartali viimasel kuul.
3) Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
8,9 miljonit eurot, 12,4% aasta kogukulust
4) Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala
8,8 miljonit eurot, 17% aasta kogukulust
Kommentaar: Asso Ladva, haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant
Haridus- ja Teadusministeeriumi majanduskulusid suurendati 2013.a riigieelarve seaduse muutmise seadusega summas 2,2 miljonit eurot seoses koolivõrgu ümberkorraldusega ning vahendid eraldati lepinguga detsembrikuus 2013 Riigi Kinnisvara ASile. Eeltoodud ümbertõstmine suurendas märkimisväärselt Haridus- ja Teadusministeeriumi 2013.a majandamiskulude eelarvet (eelarve muudatusega lisandus 2,2 miljonit eurot algsele eelarvele).
5) Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
5,7 miljonit eurot, 13,5% aasta kogukuludest
6) Justiitsministeeriumi valitsemisala
4 miljonit eurot, 12,1% aasta kogukulust
7) Keskkonnaministeeriumi valitsemisala
3,7 miljonit eurot, 17,5% aasta kogukulust
Kommentaar: Berit-Helena Lamp, keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
Püsikulud jaotuvad aasta osas ühtlaselt, kuid aasta lõppu jäävad lepingutega seotud arendused, uuringud jne. Sellest ka väljamaksete konsentratsioon viimasele kuule. Detsembris realiseerus suurem osa IT riigihangetest, samuti langesid aasta lõppu mitmed uurimis- ja arendustööde lepingute tähtajad.
8) Kultuuriministeeriumi valitsemisala
3,2 miljonit eurot, 15,3% aasta kogukulust
Kommentaar: Katrin Arvisto, kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
2013 oli esimene aasta, mil Eesti Meremuuseumi Lennusadam töötas täiskoormusel. Majandamiskulude kasv on seotud justnimelt oma majandustegevusest laekuvate tulude, näiteks piletitulu, suurenemisega, mäletatavasti avati muuseumis aasta lõpus suuremahuline näitus (Titanic - toim), mis kasvatas nii tulusid kui ka kulusid. Teise olulise sündmusena mõjutas valitsemisala majanduskulude osakaalu 2013. aastal ka ERSO kontserttuur Ameerika Ühendriikides. Traditsiooniliselt suurendavad aasta lõpus Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulumahte tulevaste kunsti- ja kultuurisündmuste ettevalmistamisega seotud ettemaksed.
9) Põllumajandusministeeriumi valitsemisala
2,9 miljonit eurot, 14,7% aasta kogukulust
Kommentaar: Karin Volmer, põllumajandusministeeriumi pressiesindaja
Põllumajandusministeeriumi valitsemisala majandamiskuludest suure osa moodustavad ligi aasta kestvad rakendusuuringud. 2013. aastal oli rakendusuuringute osa kokku ligi 1,8 miljonit eurot. Tegemist on lepinguliste töödega, mille vastuvõtmine ja arvete tasumine toimub suures mahus just aasta lõpus. 2013. aastal oli oma osa partnerriigina Grüne Wochel osalemise ühekordsetel kuludel.
10) Välisministeeriumi valitsemisala
2,7 miljonit eurot, 11,6% aasta kogukulust
11) Rahandusministeeriumi valitsemisala
2,5 miljonit eurot, 12,4% aasta kogukulust
12) Riigikogu
0,9 miljonit eurot, 20,7% aasta kogukulust
Kommentaar: Martin Vallimäe, riigikogu kantselei pressinõunik
Majandamiskulude suurem osakaal detsembris on peamiselt tingitud riigieelarve seaduse muutmise eripärast. Riigieelarve seaduse muudatusega liigendati ümber kulusid ja kantselei teiste kulude arvelt tõsteti vahendeid üle Riigikogu kantselei majanduskuludesse. Riigieelarve seaduse muudatus esitatakse reeglina Riigikogu täiskogule menetlemiseks jooksva aasta oktoobris ning see jõustub detsembri keskel, alles pärast seaduse vastuvõtmist sai neid kulutusi teha ja ajaliselt langes see aasta lõppu.
13) Riigikontroll
0,2 miljonit eurot, 19,4% aasta kogukulust
Kommentaar: Toomas Mattson, riigikontrolli kommunikatsioonijuht
Detsembris lõppes meil riigihange ja maksime arvutite eest 19 632 eurot ning spetsialiseeritud audititarkvara TeamMate litsentsi eest 25 536. Nende mõju ongi suur ja otsene, sest Riigikontrolli majanduskulud aastas on nii väikesed, et 1% on umbes 11 000 eurot.
Riigikohtu, riigikantselei, presidendi kantselei ja õiguskantsleri kantselei majandamiskulu kokku oli detsembris 0,3 miljonit eurot.
MIS ON MIS?
Riigiasutuste majandamiskulud
Lisaks hoonete ja rajatiste haldamisega, sõidukitega seotud ning bürookuludele, kuuluvad majandamiskulude alla ka lähetused, koolitused, kulud inventarile ja IKT kulud. Samuti kuuluvad majandamiskulude alla kulud eri- ja vormirõivastusele, erivarustusele ja kaitseotstarbelisele varustusele.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum