Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtted kasutavad interneti võimalusi läbimõtlematult
Eesti ettevõtted ei kasuta internetti strateegilise tööriistana. Internetis pakutavate teenuste hulk on piiratud, “staarteenuseid” kõrvale jättes on teenuste kasutus vähene, kliendid ei saa pakutavatest teenustest aru ja investeeringud ei tasu loodetud määral ära.
Esimene takistus interneti võimaluste ärakasutamisel on ettevõtte äritegevust ja sisemisi protsesse arendavate äritehnoloogide vähesus. Eestis kiputakse arvama, et ettevõte muutub iseenesest efektiivsemaks ja selgemaks või eeldatakse arendustööd IT-juhilt ja ärijuhtidelt. Tegelikult on ettevõtte arenguks vaja arengu eest vastutajat ning IT ja äri sidumiseks tõlki, kes suudab osapooled omavahel rääkima panna.
Pädevuse puudumine. Teine probleem on internetikompetentsuse puudumine ettevõtetes. Seetõttu pole ettevõtetel konkreetset tegevusplaani, kuidas interneti võimalusi strateegilisel tasemel ära kasutada turunduse, klienditeeninduse või müügi jaoks. Suurem osa internetiga seotud tegevustest jääb ühekordseteks aktsioonideks, mille mõju ettevõtte majandustulemusele on piiratud.
Kolmas probleem on teenuste keerulisus. Ilusa veebidisaini loomine on vaid lihtsa teenuse pealmine kiht ega aita lõpptulemusele kuigi palju lähemale. Enne välise kihi ilustamist peab teenus muutuma lihtsaks ja arusaadavaks ettevõtte sees. Funktsionaalsused peavad tekitama võimalikult vähe täiendavat teeninduskoormust nii klientidele kui ka ettevõttele. Eesti kliendid eelistavad teenuste kasutamisega ise hakkama saada, nende jaoks on vaev helistada infotelefonile või minna kontorisse. Seda näitavad hästi e-tuludeklaratsioon või elektrilepingute sõlmimine vabaturu tulekul.
Lihtsas keeles. Interneti eelistamine muudele kanalitele eeldab, et kasutajaga kõneldakse lihtsas keeles, tooted on üles ehitatud liigseid detaile vältides ning teenuse kasutamine ei takerdu ootamatuste tõttu. Pärast “Sõlmin lepingu” nupule vajutamist peab leping ka päriselt sõlmitud saama.
Suurimaks takistuseks lihtsuse teel on Eesti ettevõtete kramplik püüe hoida teenuse pakkumisel kinni ettevõtte sisemisest loogikast ja sõnavarast ning ehitada teenindusprotsess üles lähtuvalt ettevõttesisesest hierarhiast.
On kaks peamist teed interneti kasutamisel murrangu saavutamiseks – esiteks pöörata enam tähelepanu ettevõtte sisemisele arendamisele ja lihtsustamisele ning teiseks panustada rohkem spetsialistidesse, kes ettevõtte sisemuse, internetistrateegia ning kasutajakogemuse suudavad uueks luua. Investeering arengusse teenib ennast kuhjaga tagasi.