Magus amps aasta lõpus

Nii kulutas riik eelmisel aastal ülalpidamiseks ettenähtud rahast detsembris 91,7 miljonit ­eurot ehk  16,3%. Ka kahel eelneval aastal on kulutuste osakaal detsembris olnud samas suurusjärgus – 2012. aastal 16,9% ja 2011. aastal 16,2%. Kulusid aasta peale võrdselt jaotades peaks riik igas kuus tegema aga pea kaks korda vähem ehk 8,33% kuludest.

Miks kulud aasta lõpus kasvavad? Riigiasutuste pressitöötajad toovad põhjenduseks, et aasta lõppu jäävad tavaliselt kõiksuguste lepingute tähtajad, tellitakse vajalikku tehnikat või varustust. Näiteks mullu suurima detsembri osakaaluga kulutaja riigikogu kantselei toob välja, et aasta lõppu jäid uurimis- ja arendustööde väljaminekud, ajakirjanduse tellimus järgmiseks aastaks, tarkvara rendi makse, samuti lõppes laua- ja sülearvutite ning serverite hange.

Rahandusminister Jürgen Ligi näeb aga sellises kulude jaotuses ebakõla. “Võime enamik aastast keskmisest palju kokkuhoidlikumalt elada on kindel märk, et kriitika, mida esitati peamiselt ajakirjanduse kaudu mu tehtud  kulude ülevaatamise ettekirjutusele, on olnud ülepingutatud,” selgitab ta, viidates mõni aeg tagasi avaliku arutelu objektiks olnud kulude kokkutõmbamise kavale.

Erinevate riigiasutuste detsembri kulud ja nende osakaal aasta kulutustest on välja toodud skeemina koos kommentaaridega.

Ametnik õpetati süüa tegema

Rahandusminister Jürgen Ligi nõuab riigilt kokkuhoidu ja toob aastalõpu kulude kasvu näiteks, et koonerdama pole keegi pidanud.

Ligi sõnul ei väida ta, et osa kulude aasta lõppu ajastamine poleks mõistlik, seda aga mingi piirini. “Nii suur ajaline kulude disproportsioon ja nende iseloom kinnitab, et kokkuhoiuettepanekuga pole me teinud liiga. Raha jäi ikkagi üle, sest aasta lõpp oli täis just koolitusi, kingitusi, seminare ja väikeoste, näiteks nutifone,” ütleb ta.

Kontrollida kogu riigi lõikes, kas raha kulutatakse mõistlikult, on avalikkusel keeruline. Rahandusministeerium väljastab vaid kulutuste üldnumbri, numbri sisu kohta tuleks küsida iga asutuse enda käest.

Ühe asutuse näitel ongi Ligi väidete kontrollimine lihtsam. Näiteks on keskkonnaministeeriumi haldusalas aastalõpu kulude osakaal olnud silmnähtavalt suur – ja seda mitte ainult mullu, vaid viimasel kolmel aastal. Eelmisel aastal tehti detsembris kogu aasta kuludest 17,5%, 2012 oli detsembri osakaal 22,4% ja 2011. aastal 24,9%.

Seminarile toitu valmistama.  Keskkonnaministeerium ülejäänud haldusalast eraldivõetuna tegi mullu detsembris kõiki Ligi nimetatud väljaminekuid – osteti kingitusi ja nutiseadmeid, toimus koolitusi ja seminare.

Nii pidasid näiteks eelmise aasta 17. detsembri õhtul paarkümmend ministeeriumi juhtivtöötajat eesotsas minister Keit Pentus-Rosimannusega aastalõpuseminari. See toimus Tallinna kesklinnas asuvas Food Studios. Food Studio pole mingi igav söögikoht. Nende juurest saab tellida toiduvalmistamise koolitusi, juhendajateks head kokad.

Huvitav on, et ministeerium ja Food Studio nimetavad toimunud üritust erinevalt. Kui Food Studio hinnapakkumisel on ürituse tüübiks märgitud “jõuluõhtusöök/koos kokkamine”, siis ministeeriumilt Food Studiole saadetud tellimiskirjas nimetatakse seda sündmust juhtide seminariks.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp ütleb, et tegemist oli aastat kokkuvõtva üritusega, kus osales ministeeriumi juhtkond. Täpset seminari kava ministeerium ei edasta ja pressiesindaja sõnul pole sellistel üritustel täpset kava ka kunagi olnud. Küll saadab ta lõpuks tagantjärele koostatud orienteeruva ajakava – selle järgi pühendati kaks tundi aruteludele, kaks toiduvalmistamisele.

Selle sündmuse kulu ministeeriumile on 1690 eurot, lisaks tasutakse erisoodustuse eest maksudena 1379 eurot.

Teinegi toidukoolitus. Päev enne juhtkonna seminari ehk mullu 16. detsembril osalesid keskkonnaministeeriumi ametnikud sarnasel üritusel Toiduakadeemias. Ka siin lähevad lahku firma tehtud hinnapakkumises kirjeldatu ja ministeeriumi selgitus.

Hinnapakkumises  nimetatakse 21 osalejaga sündmust kui “Meeskonnaga Toiduakadeemias”. Lisatud on päevakava.

11.20 Külaliste saabumine

11.30 Sõnajärje võtab üle Toiduakadeemia peakokk, kes räägib lähemalt, mida päev toob. Kokkamine võib alata (vt menüü)!

14.00 Naudime suurepärast lõunasööki.

15.30 Täname kõiki osalejaid ja lahkume rõõmsalt kodudesse.

Ministeeriumi pressiesindaja sõnul oli tegemist kliima-, välisõhu- ja rahvusvahelise struktuuriüksuse nõupidamisega, kus tehti tööaastast kokkuvõtteid.

Kulu riigile koos käibemaksuga on 1692 ­eurot, tehtud erisoodustuse eest tasus ministeerium maksudena 1156 eurot.

Telliti nutiseadmeid. Lisaks leiab ministeeriumi dokumendiregistrit lapates veel järgmisi kulusid: iga töötaja sai kingituseks purgi pohlamoosi (kokku 230 purki maksis 734 eurot), looduskaitseosakonna töötajad käisid loodusfoto koolitusel (koolitus maksis 932 eurot), ministeeriumi juhtivtöötajad said endale tahvelarvutid (19 tahvelarvutit maksis 11 833 eurot) jm.

Pressiesindaja Lamp toob välja, et kõik detsembris tehtud kulutused olid ette planeeritud. Nii näiteks oli kogu haldusala koolituskulu mullu detsembris 88 000 eurot, mis on 34% aasta kogukulust. Seminarid ja konverentsid võtsid kokku 15 000 eurot ehk 25% aastasest mahust. Nutiseadmete ostuks oli haldusala peale detsembrisse planeeritud 21 000 eurot ja see kulutati ära.

Lisaks toob Lamp välja, et üldiselt jaotuvad püsikulud aasta peale ühtlaselt, kuid aasta lõppu jäävad lepingutega seotud arenduste ja uuringute või riigihangetega seotud kulutused – sellest ka proportsionaalselt suuremad väljamaksed, mis aastalõpu kulutusi kasvatavad.

Ministrile ebameeldiv teema. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus jätab talle saadetud küsimusele, kas kulutused seminaridele, koolitustele ja nutiseadmetele näitavad, et raha on üle jäänud, reageerimata.

Ligi aga järeldab, et kriisi ajal kärbitud kulude külmutatuna hoidmine on olnud õige (majanduskuludes lähtuti külmutamisest 2012. aasta lõpuni – toim). “See on vähim, milles saab olla täiesti kindel, samuti on kindel, et vastuseis kokkuhoiule on ära põhjendamata,” lisab ta.

 

Majandamiskulud

2013. aasta, mln eurot ja % aasta kuludestPeale hoonete ja rajatiste haldamise ning sõidukite ja bürooga seotud kulude kuuluvad majandamiskulude alla ka väljaminekud lähetustele, koolitustele, inventarile ja IKT-le. Samuti kuuluvad majandamiskulude alla kulud eri- ja vormirõivastusele, erivarustusele ja kaitseotstarbelisele varustusele. 

Jaanuar 35Veebruar 37,6Märts 40,8Aprill 49,8Mai 50,3Juuni 39,3Juuli 48,9August 36,5September 37,4Oktoober 46,4November 50

Martin Vallimäe, riigikogu kantselei pressinõunikMajandamiskulude suurem osakaal detsembris on peamiselt tingitud riigieelarve seaduse muutmise eripärast. Riigieelarve seaduse muudatusega liigendati kulusid ümber ja teiste kulude arvelt tõsteti vahendeid üle majanduskuludesse. Riigieelarve seaduse muudatus esitatakse reeglina riigikogu täiskogule menetlemiseks jooksva aasta oktoobris ning see jõustub detsembri keskel, alles pärast seaduse vastuvõtmist sai neid kulutusi teha ja ajaliselt langes see aasta lõppu.

Toomas Mattson, riigikontrolli kommunikatsioonijuhtDetsembris lõppes meil riigihange ja maksime arvutite eest 19 632 eurot ning spetsialiseeritud audititarkvara TeamMate’i litsentsi eest 25 536. Nende mõju ongi suur ja otsene, sest riigikontrolli majanduskulud aastas on nii väikesed, et 1% on umbes 11 000 eurot.

Karin Volmer, põllumajandusministeeriumi pressiesindajaPõllumajandusministeeriumi valitsemisala majandamiskuludest suure osa moodustavad ligi aasta kestvad rakendus­uuringud. 2013. aastal oli rakendusuuringute osa kokku ligi 1,8 miljonit eurot. Tegemist on lepinguliste töödega, mille vastuvõtmine ja arvete tasumine toimub suures mahus just aasta lõpus. 2013. aastal oli oma osa partnerriigina Grüne Wochel osalemise ühekordsetel kuludel.

Katrin Arvisto, kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik2013 oli esimene aasta, mil Eesti Meremuuseumi Lennusadam töötas täiskoormusel. Majandamiskulude kasv on seotud just nimelt oma majandustegevusest laekuvate tulude, näiteks piletitulu, suurenemisega, mäletatavasti avati muuseumis aasta lõpus suuremahuline näitus (Titanic – toim), mis kasvatas nii tulusid kui ka kulusid. Teise olulise sündmusena mõjutas valitsemisala majanduskulude osakaalu 2013. aastal ka ERSO kontserttuur Ameerika Ühendriikides.Traditsiooniliselt suurendavad aasta lõpus kultuuriministeeriumi valitsemisala kulumahtu tulevaste kunsti- ja kultuuri­sündmuste ettevalmistamisega seotud ette­maksed.

Berit-Helena Lamp, keskkonnaministeeriumi pressiesindajaPüsikulud jaotuvad aastas ühtlaselt, kuid aasta lõppu jäävad lepingutega seotud arendused, uuringud jne. Sellest ka väljamaksete konsentratsioon viimasele kuule. Detsembris realiseerus suurem osa IT riigihangetest, samuti langes aasta lõppu mitu uurimis- ja arendustöö lepingu tähtaega.

Asso Ladva, haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultantHaridus- ja teadusministeeriumi majanduskulusid suurendati 2013. aastal seoses koolivõrgu ümberkorraldusega. Vahendid eraldati detsembrikuus 2013 Riigi Kinnisvara ASile. Eeltoodud ümbertõstmine suurendas märkimisväärselt 2013. aasta majandamiskulude eelarvet. Eelarve muudatusega lisandus 2,2 miljonit eurot algsele eelarvele.

Kaili Uusmaa, siseministeeriumi pressinõunikDetsembri suuremate majandamiskulude taga on eelkõige riigieelarve ja riigihangete menetlemise loogika, mis sageli ajastab suuremad tarned aasta viimasesse kvartalisse ja väljamaksed aasta lõppu. Sellest tuleb siis ka detsembri eelarvele suurem koormus. Veel mõjutavad detsembri kulusid liisingulepingute maksed, mille puhul tasutakse makse üldjuhul kvartali viimasel kuul.

Artur Jugaste, kaitseministeeriumi pressiesindajaPeamine põhjus on see, et aasta lõppu jäid mitme suuremahulise varustushanke lepingu väljamaksed. Nimelt käivad majandamiskulude alla ka kaitseotstarbeline varustus ja materjalid, nagu laskemoon, relvastus, tehnika, sideseadmed ning kõikvõimalikud varuosad ja tarvikud, samuti hooldus ja remont. Ühesõnaga kõik, mis kaitseväele ja kaitseliidule väljaõppeks vajalik. Mõnevõrra mõjutab majandamiskulude eelarve suuremat kasutamist aasta lõpus ka riigieelarve seaduse muudatuse tavapärane jõustumine detsembris.

Ministeeriumi aastalõpu nõupidamine

Sündmus: Meeskonnaga ToiduakadeemiasAeg: 16. detsember 2013 11.30–15.30Kogus: 21 inimest

Menüü:Taipärane kookospiimasupp kalaga – TOM KHA PLAKanalihavardad maapähklikastmega – SATAY GAIRoheline karri pardilihaga – GAENG PED PHED YANGVokitud veisesisefilee seente ja ingveriga – PHAD NUA NAM MAN HOIBanaanid taignas – GLUAI THODLisandiks aurutatud riis – KHAO SUAIPakkumise hind: 1410 € + km 20%.

Hind sisaldab:Toiduakadeemia peakoka, Tarvo Kullama, poolset juhendamist, Toiduakadeemia ruumide ja vahendite renti, toor­ainete maksumust, teeninduse maksumust, majaveini (Tommasi, Itaalia või Vina Maipo, Tšiili ) 10 pdl, jooke: lauavesi, kohv, tee. Sündmuse ideed ja korraldamist.

Ministeeriumi aastalõpuseminar

Sündmus: Jõuluõhtusöök/koos kokkamineToimumisaeg: 17.12.2013 kell 17.00–22.00Osalejate arv: 24–25 inimest

Menüü:Prantsuse klassika kohalikust toorainestKülm eelroog: Silgu tartarMarineeritud punane sibulMuna 63 °CSoe eelroog: Küpsetatud kaalika kreemsuppKrõbe kamarFoodStudio muldPearoog: Pot-au-feu (veiselihapraad)Herne-kartulipüreeBlanšeeritud aedviljadDemi glace kasteDessert:Kataloonia kreemMarjakastePierlant Blanc de Blancs Brut – 4 pdlLisaks 12 pdl toiduga sobivat kvaliteetveini.Pakkumise hind kokku: 1900 eurKliendihind Teile: 1690 eurHinnale lisandub käibemaks

Veel näiteid aastalõpu kuludest

Kingitus töötajatele: 230 purki pohlamoosi, kulu 734 eurot.Loodusfoto koolitus: kulu 932 eurot.19 Tahvelarvutit: mõeldud juhtivtöötajatele, kulu 11 833 eurot.