Kiisler: tulumaksu poolitamine suurendaks ebavõrdsust

Kaubanduskoda tegi ettepaneku muuta omavalitsuste rahastamist nii, et füüsilise isiku tulust laekuks omavalitsustele tulevikus pool isiku elukoha ja pool töökoha järgi. Kaubandus-tööstuskoja tegevdirektori Mait Paltsi sõnul on ettepaneku eesmärk motiveerida omavalitsusi suuremale koostööle piirkonna ettevõtjatega, lisaks toetada just neid omavalitsusi, kes panustavad tasakaalustatult nii elu- kui ka ettevõtluskeskkonna edendamisse omavalitsuse territooriumil. “Tegemist on pikaajalisele majanduslikule ja regionaalsele arengule suunatud meetmega, mistõttu on ka viieaastane üleminekuperiood meie hinnangul mõistlik ega tekita põhjendamatuid negatiivseid kaas­mõjusid,” märkis Palts.

Tulubaasi jaotust tuleks muuta. Paltsi sõnul on kaubanduskoja uuringute tulemused näidanud, et nii ettevõtete kui ka KOVide hinnangul oleks tulubaasi jaotuse põhimõtteid vaja muuta.  Ühe võimaliku lahendusena leidis nii ettevõtete kui ka KOVide hulgas toetust idee, et osa üksikisiku tulumaksust võiks laekuda KOVi eelarvesse töökohapõhiselt ja osa elukohapõhiselt.

“Füüsilise isiku tulumaksu jaotus ei nõuaks põhimõttelist maksusüsteemi muutmist, sest ka täna sõltub ideaalis kohaliku omavalitsuse tulu eelkõige füüsilise isiku makstavast tulumaksust,” selgitas Palts. Ettevõtete tulumaksu laekumispõhimõtete muutmine tähendaks tema sõnul tänase süsteemi suuremat korrelatsiooni ning võiks tekitada olukorra, kus tulud laekuvad ikkagi ettevõtete registreeritud asukohtade järgi, mitte aga selle järgi, kus töökohad reaalselt paiknevad. “See ei vastaks aga nii hästi muudatuse eesmärgile,” ütles ta.

Regionaalminister Siim Valmar Kiisleri sõnul viiks kaubanduskoja ettepaneku rakendamine maaomavalitsuste kiire vaesumiseni ja raha jaotataks laiali linnade kasuks. Tema ütlust mööda on praegu enamik omavalitsusi vähem kui kahe tuhande elanikuga ja töölkäijaid loetakse pigem sadades. “Maaülikooli uuringu järgi käib maaelanikkonnast neljast kolm inimest tööl teises omavalitsuses,” selgitas Kiisler.

Kiisler: tooks pigem kahju kui kasu. Kiisleri sõnul on kaubanduskoja ettepanek mõistetav, kuid enne haldusreformi tegemist tooks see pigem kahju kui kasu. Enne reformi jääbki tema sõnul olukord, kus väikestes vähese tööealise elanikkonnaga piirkondades ei hakka töökohti juurde tekkima. “Töökohad tekivad ennekõike tõmbekeskustesse ja nende lähedale,” märkis ta ja lisas, et tulumaksu ümberjaotamine töökohti juurde ei too. “Praegu suurendaks see vaid ebavõrdsust.”

Vallajuht: linnade lähivallad kaotaksid

Vallajuhid suhtuvad kaubandus-tööstuskoja ettepanekusse erinevalt – kes kiidab, kes laidab.

Imavere vallavanema Jüri Ellrami sõnul on kaubandus-tööstuskoja ettepanek teretulnud. “Meil käib väljastpoolt oma­valitsust tööl umbes 60% inimesi,” märkis ta. Tulumaksu jaotumine elu- ja töökohajärgse omavalitsuse vahel aitaks Ellrami ütlust mööda arendada ettevõtlust. “Siiani on näiteks nii planeeringute tegemine kui ka tööstusala pindade ettevalmistus tulnud pigem omavahenditest. Oleme juba ammu selliseid muudatusi oodanud,” ütles ta.

Näiteks aitaks Ellrami sõnul füüsilise isiku tulumaksu jaotumine Imaveres lahendada ­üüripindade probleemi. “Praegu oleme surnud ringis, kus ettevõtjatel hakkab varsti töö­käsi nappima, sest inimesed hakkavad siin liiga kaugelt tööl käima,” märkis ta.

Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja sõnul on paremaid viise, kuidas kohalike omavalitsuste rahakotti turgutada. Tallinna naaberomavalitsusena on Umboja sõnul ilmselge, et paljud nende valla elanikud käivad pealinnas tööl. “See ju tähendab, et üsna palju tulumaksu hakkab Jõelähtme asemel Tallinna linnale kogunema, samas kui ka meil on vaja pakkuda näiteks kooli- ja lasteaiateenust ja parandada teid,” märkis ta. Tema sõnul võib see muudatus kasu tuua mõnele Kesk-Eesti omavalitsusele, kuid suure linna läheduses on positiivne mõju pigem kaheldav.

Osa ettevõtte tulumaksust vallale. Umboja ütlust mööda on kohalike omavalitsuste rahastamise probleem palju laiem ja seda ei saa lahendada ainult elu- ja töökohajärgse tulumaksu jaotumisega. “See, et enamik omavalitsusi elab riigi tasandusfondi arvel, on absurdne,” märkis ta ja lisas, et omavalitsused peaksid siiski omapäi hakkama saama.

Umboja arvates oleks palju efektiivsem, kui hoopiski ettevõtete tulumaks hakkaks mingil määral ka kohalikele oma­valitsustele laekuma.

 

Vallajuhtide ideid tulubaasi kasvatamiseks

Äripäev küsis enne eelmisi kohalike omavalitsuse valimisi vallajuhtidelt ideid omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks. Tuleb suurendada omavalitsustele makstavat üksikisiku tulumaksu osa.Tulumaksu jagamisel tuleks arvestada lisaks elukohale ka inimese töökohta.Riigile loodusvaradest minevast tulust peaks pool laekuma omavalitsusele.Riik peaks soodustama noorte perede maale elama asumist.Pool kütuseaktsiisist peaks laekuma kohaliku omavalitsuse eelarvesse.Raskeveokitele tuleks kehtestada teemaks, mis laekuks omavalitsustele.Ettevõtte tulumaksust osa peaks laekuma omavalitsusele.Omavalitsusel peaks olema suurem voli kehtestada kohalikke makse, nt turismimaks.Osa kohalike omavalitsuste funktsioone peaks riik võtma enda kanda (kohalike teede korrashoid, lastaedade ja koolide tegevus).Riik loovutagu enda omanduses olev maa kohalikule omavalitsusele.