Leiutajateküla elustub kärbeteta

Lottemaa Teemapark OÜ juhatuse liige Rein Malsub meenutab, et projekt sai alguse juba 2008. aastal, mil ta “Leiutajateküla Lotte” loojate Janno Põldma ja Heiki Ernitsaga kohtus: “Hakkasime sobivat asukohta ja kinnistut otsima, ideid paberile panema, rahastamise võimalusi uurima.” Ta lisas, et niipea kui algatati detailplaneering Tahkuranna vallas, tekkis projekti vastu väga suur avalik huvi, mis meelitas ligi ka investoreid. “Olime algselt optimistlikud ja plaanisime Lottemaa avamist juba 2011.aastaks. Esimeste ehitushangeteni jõudsime aasta hiljem, ent seis ehitusturul toona alustamist ei soosinud. Ehitushinnad olid 2012. aastal tunduvalt kõrgemad kui praegu,” tõdes Malsub.

Esimesel hankel osales vaid kolm pakkujat – see oli aeg, mil ehitajaid suunas CO² kvoodiraha. Kõige odavam pakkumine oli 5,9 miljonit eurot ning see ületas eelarve peaaegu 50 protsendiga. Üsna kiirelt korraldati teine hange, mille aluseks uuendused ja kärped läbinud projekt, ent selgus, et nelja kuuga olid ehitushinnad veelgi tõusnud. Arendajal tuli hakata lisafinantseerimise allikaid otsima, projekti võimalikke kärpeid vaagima ning teemapargi avamine lükkus edasi.

Kolmas pakkumine osutus edukaks. “Eelmisel aastal korraldatud hankel osales kuusteist pakkujat, huvi oli väga suur. Hanke võitis Eventus Ehitus, pakkumisega 4,3 miljonit eurot ning meie võime rahul olla, et lõpuks saame ehitada sellise Lottemaa, kus pole midagi maha kärbitud ning kõik saab olema täpselt selline, nagu kunstnikud seda ette kujutavad,” ütles Malsub.

Teemapargi kogumaksumus on ligi 7 miljonit eurot, EAS toetab turismitoodete arendamise meetmest arendust 4,4 miljoni euroga. Kaitseliidule kuuluvate kinnistute hoonestusõigus on arendajal 35 aastaks.

Ehitustööd algasid mullu novembris. Kuna kunagise Nõukogude raketibaasi territooriumil oli ka hulk lagunenud hooneid-rajatisi, alustati lammutustöödega. “Vanade hoonete lammutamisel saadud materjalid purustasime ja kasutasime pinnase planeerimisel täitematerjalina, puit läks kütteks, metall vanarauda, eterniit ja autorehvid utiliseeriti,” rääkis OÜ Eventus Ehitus juhatuse liige Lauri Kaska.

Karm graafik. Praeguseks on lammutustööd lõppenud, külalisparkla aluskonstruktsioonid rajatud, trassitööd on käimas ja suures osas tehtud, majade vundamendid valatud ja mitu majakarpi ka valmis. “Ajagraafik on päris pingeline ja tempo kiire. Valmib üle kümne hoone, mis peavad vastama kvaliteedinõuetele, ent nägema samas välja sellised, nagu Lottemaa elanikud oleks need ise ehitanud – natuke kiuksuga, ebakorrapärased ja lipp lipi peal välimusega. See vast ongi keerukaim ülesanne, ent samas ka lõbusam,” märkis Kaska. Ehitusfirma ülesannete hulka kuuluvad ka haljastustööd ning osale atraktsioonidele vundamentide ehitus. Kaska sõnul annab Lottemaa palju tööd kohalikele ehitusmeestele, paarikümne alltöövõtja hulgas on ettevõtteid nii Pärnumaalt kui kaugemalt. Näiteks teeb trassitööd Vändra MP, pinnasetöid Sahkar, hoonekarkassid ehitab Hanset.

“Eks kõik objektid on ehitajale tähtsad, aga Lottemaa erakordsust on raske alahinnata. Oleme samuti põnevil, et kuidas see kõik lõpuks välja nägema hakkab. Ehitame projekti järgi, aga ikka tuleb töö käigus parimaid lahendusi otsida. Arutame pidevalt ka kunstnikega, kuidas mingeid asju teha,” rääkis Kaska ja lisas, et mõnus koostöö kõikide osapoolte vahel peaks ka tulemusest näha olema.

Optimism viib edasi. Malsubi sõnul on kogu Lottemaa projekt olnud üks suur väljakutse: kuidas jõuda idee tasandilt teostuseni. “Probleemid pole tagasilöögid, vaid need ootavad lahendust. Olgu siis tegu rahastuse leidmisega, sisu välja mõtlemisega või hangetega. Projekti algatajate optimism on see, mis viib Leiutajateküla sünnini. Enamik meist on töötanud eesmärgi nimel pikka aega ilma mingisuguse tasuta,” nentis ta.

Lottemaa avatakse 25. juulil. Selleks ajaks on valmis majad ja atraktsioonid, veesilm, sillad, seikluspark, eksponaadid, staadion, parklad ja rannaala.  Lotte maailm on täis vigureid ja teemapargi atraktsioonid valmivad just selle mõttega, et külastajad ise saaksid imemasinaile käe külge panna ja aktiivselt tegutseda. “Minu lemmikuteks on Jäneste maja, kus on viltune tuba, Lotte lennumasin, hulluksajamise masin,” märkis Malsub.

Meeskond laieneb pidevalt.  “Alustasime kolmekesi, nüüdseks on lisandunud finantsistid, investorid, hankeekspert, turundusjuht. Kõik on oma valdkonnas väga tugevad tegijad ja hingega asja juures. Kui Lottemaal elu käima läheb, saab siin tööd ligi 100 inimest,” märkis Malsub. Lottemaa turundusjuht lisas, et ehkki kogupere-teemapargi põhihooaeg on suveperiood, saab Lottemaa olema lahti aasta läbi: “Valmistame ette sünnipäeva- ja firmaürituste pakette, plaanime mitmekesist üritusprogrammi.”

Huvi avatava teemapargi vastu on üles näidanud ka võimalikud koostööpartnerid turismiettevõtete, majutus- ja transpordifirmade seast. “Lottemaa on turismimagnet, mis soodustab piirkondlikku arengut ja koostööd. Naabrusesse on kerkimas golfikeskus, lähedal asub Audru ringrada. Arvestame kuni 120 000 – 150 000 külastajaga aastas, elavat huvi on tunda ka Soomest ja Lätist. Riiast on Pärnusse pea sama palju maad kui Tallinnast, soomlastele on aga Pärnu puhkamisvõimalused juba ammu tuttavad,” rääkis Sumin. Lottemaa arendaja järgmised plaanid hõlmavad ka majutusteenuse arendamist.

 

Kogupere-teemapark Lottemaa

Teemapark asub 17,9 ha suurusel territoorimil, koosneb kahest kinnistust (12,4 ha teemapark, 5,5 ha parkla)Projekti maksumus ligi 7 miljonit eurot, millest EASi toetus 4,4 miljonit eurotPeatöövõtja Eventus Ehitus AS, ehitus­lepingu maht 3,4 miljonit eurotArhitekt Andres Orav, Architec OÜOmanikujärelevalve P.P. Ehitusjärelevalve OÜArendaja OÜ Lottemaa TeemaparkAtraktsioone teemapargis ligi 100Parklakohti 600 autodele, 10 bussideleHoonestusõigus 35 aastaksAvamine 25. juuli 2014Prognoositav külastajate arv aastas 120 000–150 000Päevas mahub parki külastama 2000 inimest

 

Teemapark sunnib nuputama

Kalju Kivi, OÜ Kivi & Kivi juhatajaLottemaa projektis olen kunstnik-teostaja. Meie väike meeskond valmistab paarkümmend objekti ja mul on rõõm kasutada kõiki neid kogemusi, mida mõnekümne aasta pikkune tegutsemine lavastuskunstnikuna on andnud. Eesmärk on, et kõik filmidest ja raamatust tuttavad objektid näeksid samasugused välja, aga oleksid reaalses elus kasutatavad. See nõuab üksjagu kombineerimisoskust.  Objektid peavad olema vastupidavad ja piisavalt tugevad, et rüblikute kambale vastu pidada.Teeme valmis kolm pillimasinat: akordioni-, pasuna- ja trummimasina. Leiutajatekülas on ju nii, et miks teha asju lihtsalt, kui saab keerukamalt. Niisama trummi mängida on igav – tuleb teha masin, mis ise mängiks. Masinate välja mõtlemine on mõnus nuputamise ja leiutamise töö: näiteks ostsime trummimasina tegemiseks vana vändaga pesurulli.Veel tulevad Lottemaale hulluksajamise masin, igavikuline porgandipõld peegelsüsteemiga, tünnikujuline tolmuimeja, lennuk, hambapesemise masin...Teemaparki pannakse üles ka Leiutajateküla asukate monumendid, mis näevad välja, nagu oleksid nad seal juba sajandi olnud.Kasutame kõikvõimalikke materjale.