Mida on tähendanud pulliturg Euroopale?

USA aktsiaindeks S&P 500 on praeguseks juba viiendat aastat olnud pulliturul ning tavaliselt kestavad pulliturud 5–6 aastat. 2009. aasta 9. märtsil sulgus aktsiaindeks saatanlikul numbril 666, kuid viie aastaga on see peaaegu kolmekordistunud 1874 punktini.

Börsiindeks FTSEurofirst300, kuhu kuulub turuväärtuselt 300 suuremat Euroopa ettevõtet, on sama ajaga peaaegu kahekordistunud ja seda vaatamata eurotsooni võlakriisile. Euroopa turgudest on suurima languse teinud Kreeka, kus aktsiad on viie aastaga kukkunud 30%. Võlakriisi ajal arvati, et Kreeka on üks nendest riikidest, mis lahkub eurotsoonist. Kuid Euroopa börside pulliturg on näidanud, et investorid usuvad Euroopa Keskpanga ja Euroopa valitsuste püüdlustesse säilitada ühisraha euro.

Kasv kõige tähtsam. Hiljutised sündmused ­Ukrainas polnud Euroopas aktsiaturgudele kuigi suure mõjuga ning Euroopa aktsiaturud on praeguseks langusest taastunud. Palju olulisema mõjuga Euroopa aktsiatele on mõne suure euroala riigi aeglane majanduskasv. “Kasumid ja majanduskasv on olnud igasuguse särata ja ilma kasvu ja keskpanga likviidsuseta ei näe me üldist põhjust Euroopa aktsiates optimistlik olla,” ütles RMG Wealth Managementi investeerimisjuht Stewart Richardson.

Samas usuvad Bank of America Merrill Lynchi strateegid, et kui raha jätkab põgenemist arenevatelt turgudelt arenenud turgudele, võib see aktsiate hindu veel kõrgemale tõsta. See võib tähendada aga näiteks mulle sellistes varaklassides, nagu Londoni kinnisvara või eurotsooni võlakirjad. “On olemas jube sarnasus 1998–1999 aastatega,” hoiatasid BoAML strateegid.

Euroopa ettevõtete aktsiad on haavatavad ka arenevate turgude mõjust, kuna UBSi hinnangul tuleb 25% Euroopa korporatsioonide käibest arenevatelt turgudelt. Paanika arenevate turgude pärast on suurenenud pärast eelmise aasta suurt müügilainet.