Pankrottide arv võib tänavu kasvada

12. märts 2014, 00:00

Hoogne pankrottide arvu kahanemine möödunud aastatel asendus kerge kasvuga selle aasta alguses. Suurimad pankrotistujad on majutuse, toitlustuse, ehituse, tööstuse ning hulgikaubanduse ja jaemüügi valdkonnast.

“Kokku pankrotistus 459 äriühingut, 151 juhul kuulutati välja pankrot ja 308 juhul läks ettevõte likvideerimisele. 2012. aastaga võrreldes kahanes pankrottide arv 7,3%,” märkis Krediidiinfo juht Alar Jäger.

Samas toodi välja, et selle aasta kahe kuuga on pankrottide arv olnud suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Aasta alguses oli esirinnas ehitus, kuid lisandusid ka transport ja sideteenused. “Transpordi probleemid on üleval olnud juba varem, nüüd hakkavad siis pankrotid tekkima,” seletas Jäger.

Ka Krediidiinfo uuringujuht Anne-Ly Ots märkis, et aasta alguses on näha mõningast kasvu. “Esimese kahe kuuga läks 78 ettevõtet pankrotti, möödunud aasta kahe esimese kuuga 71 ja 2012. aastal kahe esimese kuuga 70. Aasta algus näitab 10% kasvu praegu, kuid see ilmselt nii suureks ei jää,” märkis Ots. Jäger lisas, et tänavu jääb pankrottide arv tõenäoliselt 400–500 ettevõtte tasemele või kasvab veidi.

Võlausaldajatele jäävad tühjad pihud. Kui kuni 2009. aastani oli 50% ringis neid pankrotistunud ettevõtteid, kel enam varasid polnud, siis alates 2010. aastast on see osakaal Jägeri hinnangul kõvasti kasvanud. “Eestis on 2/3 ettevõtteid, kel on püsiv maksejõuetus ja kel pole võlausaldajatele midagi tagasi anda – see on suhteliselt kõrge määr. Vaid 51% oli neid, kel oli võlausaldajatele midagi tagasi anda,” märkis Jäger.

Kõige rohkem oli pankrotte mullu Valgamaal, järgnesid Pärnu- ja Harjumaa. Kõige vähem pankrotte oli Jõgevamaal ja Saaremaal, kus pankrotistus tuhande ettevõtte kohta alla ühe ettevõtte.

“Sektoritest võib välja tuua lisaks ehitusele ka majutuse, toitlustuse, tööstuse ja hulgi- ja jaemüügi, kus on tuhande ettevõtte kohta kolm või rohkem pankrotistunud ettevõtet.  Kui vaadata kas või möödunud aasta kümmet suurimat pankrotistujat, siis suurema tõenäosusega oli möödunud aasta pankrotistuja just ehitaja,” möönis Jääger.

Möödunud aastal ei olnud Jägeri sõnul ülisuuri ettevõtted, kes oleksid pankrotistunud. Uuringujuht Anne-Ly Ots tõi välja, et kui vaadata pankrotistunud ettevõtete viimaseid majandusaastaaruandeid enne ametlikku pankrotti, siis summaarne müügitulu oli neil ettevõtetel 197 miljonit eurot ja see on võrreldes varasemaga vähenenud. Pankrotistunud ettevõtete summaarne kahju tegevuse lõppedes ulatus aga pea 25 miljoni euroni.

“Omakapitali oli ettevõtetel vaid 87 miljonit, mis katab ära väga väikses osa kohustustest – enamik kohustustest jääb ilmselt tasumata,” lisas Ots. Tema hinnangul on keskmise pankrotistunud ettevõtte suurus viimasel aastal kasvanud. Otsa sõnul torkas silma ka see, et pankrotiettevõttel oli käibevarasid pea kaks korda rohkem kui tavaettevõttel. “Seda uurides selgus, et pankrotiettevõtete varude hulk ehk laovarud olid väga kõrgel tasemel, see oli viimase aastaga suurenenud märkimisväärselt. Pankroti vältimiseks oli ilmselt üritatud lattu paremaid kaupu võtta, et end raskustest välja aidata. Võrreldes tavaettevõttega on pankrotiettevõttel põhivara osakaal väike,” rääkis Ots.

Lühiajaliste laenude osakaal suur. Otsa hinnangul oli pankrotiettevõtetel pikaajaliste kohustuste osa suhteliselt väike, kuid just lühiajaliste kohustuste osakaal oli suur. “Kui kriisiajal oli maksuvõlgade osakaal palju suurem, siis nüüd on hakanud see kahanema, samas on vähenenud ka võlad hankijatele ja tarnijatele. Pangavõlgade osakaal on kasvanud,” seletas Ots ja lisas, et ilmselt on ettevõtted üritanud käibekrediidi arvel oma laovarusid suurendada, et saaks veel päästa, mis päästa annab.  Võlad maksuameti ees on olnud suhteliselt harvad.

Tüüpiline pankrotistuja kahjumis ja võlgades. Üle poole pankrotistunud ettevõtetest olid pigem väikesed ja pooltel jääb Otsa hinnangul müügi­tulu alla 180 000 euro. “Tüüpiline pankrotiettevõte oli kahjumis olnud juba paar-kolm viimast aastat ning enamikul oli maksuvõlg juba üle poole aasta ja rohkem kui kolmandikul oli pidev maksuvõlg terve aasta lõikes,” seletas Ots.

Jägeri hinnangul oli pankrotistunud ettevõttel enamasti ka madal reiting.  “Me igal aastal timmime oma reitingut, mis ennustab siis võimalikku pikaajalist maksejõuetust. Ettevõttel, kes läheb pankrotti, on reiting tavaliselt B, C või BB. Kui kõrge ehk A-reitinguga ettevõte läheb pankrotti, siis selle taga on ilmselt pigem välismõjud või mingi suure kliendi kaotus,” lisas Jäger.

Tema hinnangul on suuremal ettevõttel sageli rohkem reserve asjade ümbermängimiseks. Suurettevõte paneb vajadusel ühe osakonna kinni või muudab midagi. Väikesel ettevõttel, kel on üks ärimudel ja üks suur probleem, pole aga võimalik seda teha. Samas lisas Jäger, et oma mõju on ka alles äsja olnud masul, mis samuti osa ettevõtteid pankrotti ajas.

 

Tulemused

  • Suurimad pankrotistujad 2013

ettevõte ja selle viimase 5 aasta maksimumkäive, mln eurot
Letofin Trading OÜ 141
Koger Projektijuhtimine 83,5
Räga OÜ (Facio Ehituse AS ) 66,5
WINWIND Eesti OÜ 43
Harju Vara Hooldus OÜ 22
Celander Ehitus OÜ 22
Elinord Ehitus OÜ 21,4
Estconde-E OÜ 19,6
Koger Kinnisvara OÜ 17,8
KXM OÜ 16,7

Allikas: krediidiinfo

 

Kommentaar

  • Majanduskeskkond oli stabiilne

Erki Pugal, SEB Panga krediidivaldkonna juht, juhatuse liige
Pankrotistumised ei teki üleöö. Pigem tuleks eelmise aasta pankrottide arvu vaadata kui varasemate aastate probleemide lõppresultaati. Samuti peaks eelnevat kinnitama asjaolu, et eelmise aasta majanduskeskkonnas ei toimunud fundamentaalset halvenemist, keskkond oli pigem stabiilne.
Meie jaoks on väga oluline, kes on meie kliendid. Eeldame partneritelt kõrgete ärieetiliste standardite jälgimist.

  • Eestis pankrotte vähem, Soomes enam

Alar Jäger, Krediidiinfo juht
Soomes pankrottide arv mullu tõusis 5,7%, Eestis langes 7%. Soome mõju on meil olemas. Kui Soomes on probleemid väikesed, siis see mõjub Eestile hästi. Kui Soomes probleemid süveneksid, siis hakkaks see meile ka halvasti mõjuma. Rootslaste roll Eestile on kaudsem, kuigi palju väikeseid Rootsi firmasid omab Eestis sidemeid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    11. March 2014, 19:48
    Otsi:

    Ava täpsem otsing