Võlameistrite skeemitamist tuleb rohkem ennetada

Toimetuse hinnangul tuleks petuskeemide vältimisel pöörata senisest märksa rohkem rõhku ennetustegevusele, et maksuvõla tekke võimalusi juba ette võimalikult palju kahandada. Võlameistritega tegeletakse küll iga päev, ent see käib suuresti tagantjärele.

Jutt käib kokku 100 miljoni euro suurusest võlasummast, mis moodustab rohkem kui kolmandiku kogu maksuvõlast. Eilses lehes tõi maksu- ja tolliameti tulude osakonna peajurist Tanel Ermel välja kolm seadusemuudatust, mis aitavad kestavahetajatest maksuvõlgnikke peagi enam pitsitada.

Muudatused. Veebruari alguses jõustus maksu­ameti õigus nõuete tagamiseks arestida kohtutäituri kaudu lisaks registris olevale varale ka registrites mitteolevat vara. Ettevalmistamisel on seadusemuudatus, mis hõlmab edaspidi ka haldusmenetluses vastutuse laiendamist faktilistele ettevõtte juhtidele, kes reaalselt äriühingu maksejõuetuse põhjustasid. Praegu kehtib selline loogika kriminaal­menetluses. 1. juulist rakendatakse aga seadusesätet, mis loob järelevalveorganitele lisavõimalused ebaterve konkurentsi ohjeldamiseks. Uuenduse järgi võib majandushaldusasutus ettevõtjal või ettevõtjaga seotud isikul majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu keelata teatud tegevusalal majandustegevuse.

Neist kolmest on ennetamise hõngu enim tunda viimase puhul. See peaks aitama ka problemaatiliseks valdkonnaks olevate riigihangete puhul, kus võlgnikest pakkujad on oma “konkurentsieelise” toel saanud sisuliselt alapakkumisi teha. Kuna lõviosa hangete puhul võidab odavaima pakkumise tegija, siis konkurendid ja tihti ka tellijad ise kiristavad küll hambaid, aga midagi pole parata. Muudatuse jõustudes tekib üks võimalus selliseid pakkujaid edaspidi hangetest eemal hoida.

Petturite ohjeldamiseks saavad palju ennetavat ära teha ka eratellijad ja teised ettevõtjad. Nagu maksuametis, liigub asjaomastes ringkondadeski mõistagi omajagu teavet selliste ettevõtete kohta. Lihtsaim moodus on võlameistritelt töid, kaupa või teenuseid mitte tellida. Või mitte teha nendega muul moel kaastööd, näiteks alltöövõtjana. Lisaks võimaluse vähenemisele ise petta saada puhastub seeläbi ettevõtluskeskkond tervikuna.

Lihtne taustauuring aitab. Seejuures on abi juba lihtsastki ettevõtte ja sellega seotud isikute taustauuringust avalikke andmebaase abiks võttes. Kui ikka selle taustal hakkab mingi sarnane skeem välja joonistuma, tasuks koostööplaan kohe maha matta ning otsida endale uus partner.

Õigus on ka ettevõtjail, kelle hinnangul on Eestis keskmine maksukoormus ettevõtja poolelt vaadates üsna suur, eriti tööjõumaksude osas. See ei saa aga olla õigustuseks maksud ühes firmas lihtsalt tasumata jätta ning teise nime all puhtalt lehelt alustada.

Eile tuli uudis, et Eestis läks mullu pankrotti 459 ettevõtet. Küllap on nende seas ka kestavahetuse jäänukeid, kuid enamiku pankrottide põhjused ei ole kindlasti kuritahtlikud. Ehkki meil peetakse pankrotti millekski negatiivseks, on sellest ka palju õppida ning ettevõtjad väärivad uut võimalust. Välja arvatud süstemaatilised skeemipunujad, kelle võimaluste arv on juba kuhjaga täis saanud.