Arengukava lubab liiga palju metsa raiuda

Keskkonnaagentuuri andmeil oli 1993–2011 raiemaht 4–12 miljonit tihumeetrit aastas. 2012 . aasta raiemahuks on hinnatud üle 10 miljoni tihumeetri.

Juurdekasvu mahus raiumine ei ole jätkusuutlik. Kui soovime metsaressurssi pika aja jooksul kasutada, siis ei tohi raiuda rohkem, kui juurde kasvab. Metsa juurde kasvamise kiirus pole aga alati ühesugune – see oleneb paljudest teguritest (puuliik, metsa vanus ja kasvutingimused). Osa puuliike on kiirema kasvuga nooremas eas, teised aga hoopis keskeas või hiljemgi. Kuna enamik meie metsadest on küllaltki ­eakad, pole nende juurdekasv kuigi suur.

Samuti ei ole võimalik kogu juurdekasvu raietega realiseerida – osa puidust langeb välja looduslike protsesside raames, sh jääb metsa lamavate tüvedena kõdunema ning osa metsa suhtes kehtivad looduskaitselised piirangud. Seega ei saa jätkusuutlikkuse tagamiseks lähtuda vaid aasta jooksul raiutava puidu ja arvestuslikult kogu Eesti metsades juurde kasvava puidu suhtest. Oluline on arvestada ka metsa taga­vara muutu.

Metsa tagavara ei saa kuidagi kasvatada metsatöösturite väitega, et vanemad metsad raiutakse ja asemele tulevad noored kiirekasvulised puud.

2013. aastal valminud keskkonnaministeeriumi tellitud uuring näitab, et kliimapoliitika seisukohalt oleks jätkusuutlik raiemaht maksimaalselt 8,4 miljonit tihumeetrit aastas.

Metsanduse arengukavas seatud 12 miljoni tihumeetrise aastase raiemahu korral hakkab metsade puidutagavara kiiresti vähenema. Kümne aasta jooksul on vähenemine 10%, hiljem aga praegusega võrreldes lausa 20%.

Metsad ei ole enam süsihappegaasi sidujad. See tähendab, et metsades seotud süsinik vabastatakse ning läbi erineva puidukasutuse jõuab see süsinikdioksiidina taas atmosfääri.

Raiudes metsa enam kui 8,4 miljonit tihumeetrit aastas, hakkab kiiresti kahanema puidutagavara ning vähenema metsades seotud süsiniku kogus. Metsamaad muutuvad kliimagaaside sidujatest hoopis õhku paiskajateks.

Eesti metsade aastane raiemaht ei tohiks olla suurem kui 8,5–9 miljonit tihumeetrit. Niisiis pole metsanduse arengukava aluseks võetud prognoosid pikaajalises perspektiivis jätkusuutlikud.

Kui jätkame raiemahtude suurendamist, toimub see tagavara vähenemise arvel.