IMF: Eestit ohustavad väliskaubandus­riskid

IMFi hinnangul võib Soome jätkuv negatiivne kasv või Rootsi või Läti oodatust väiksem kasv aeglustada Eesti majanduskasvu väiksema ekspordi või välismaiste otseinvesteeringute kaudu. Venemaa ja teiste SRÜ riikidega seotud kaubandus- või muud šokid võivad samuti kahandada eksporti või muul moel majanduskasvu pärssida.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni hinnangul on üks suur mõjutaja Soome tööstustoodangu langus, kuid statistika võib olla petlik. “Jaanuaris läks üks laev Eestist Soome, teine Soomest Eestisse ja see kajastus väliskaubanduse bilansis meeletu impordi ja ekspordina. Selle taustal on siis toimunud tohutu langus,” selgitas ta. “Kui laevad välja jätta, siis näeme, et on küll nõrk, aga küllaltki stabiilne välisnõudlus.”

Ehkki ei saa välistada surutise jätkumist, näeb Soome Pank tema sõnul majanduse paranemist. “Arvestades praegust madalseisu, võiksid väljavaated olla positiivsed,” kinnitas Hansson.

Ukraina mõju. IMFi delegatsiooni juht Thomas Dorsey märkis, et Ukraina kriisi kontekstis võib Eesti kannatada eeskätt Venemaa turgude languse tõttu. Väikese löögi alla võib tema selgitusel langeda Eesti Venemaa-suunaline eksport ja turism. “See on juhitav ja midagi hullu pole,” rõhutas ta.

Enne kui IMF annaks Ukrainale laenu, peaks valitsus Dorsey kinnitusel stabiliseeruma ning fond ise oma liikmete kriisidesse ei sekku.

Rahandusminister Jürgen Ligi tõdes, et IMFi seisukohad ja ettepanekud ühtivad tema vaadetega. “Kui saaks, teeks koalitsiooni IMFi ja OECDga – nendega on meil seisukohad väga kokkulangevad,” tunnistas ta.

Ansip soovitas jätkata konservatiivset raha­poliitikat. Eile riigikogus IMFi soovitusi kommenteerinud Andrus Ansip leidis, et põhijäreldusena peab Eesti riik jätkama konservatiivse eelarvepoliitikaga. ­Ansip tõdes, et valuutafondi peamine soovitus on jätkata samal kursil.

Küll nentis peaminister, et IMF on Eestile ette heitnud suhteliselt kõrget tööpuudust. “Kui otsida ühest lahendust, siis see peaks olema elukestvas õppes osalejate märgatav suurenemine,” toonitas Ansip.

IMFi delegatsioon on 28. veebruarist olnud Eestis iga-aastasel visiidil, mille käigus on IMF riigi ja erasektori esindajatega arutanud Eesti majanduspoliitilist olukorda.

 

1. Eesti majandus jätkas 2013. aastal kriisist taastumist, kuid aeglasemas tempos. Majanduskasv oli 2013. aastal esialgsete andmete kohaselt 0,8% ning aasta jooksul kasv aeglustus. Kasvu aeglustumine oli siiski tingitud osaliselt ühekordsetest teguritest ning meie ootuste kohaselt majanduskasv 2014. ja 2015. aastal kiireneb.

2. Tööturul on ­märke ülekuumenemisest ja muid kiirema kasvu ilminguid. Tööpuudus on nüüdseks langenud enamiku nii ametlike kui ka väliste hinnangute põhjal struktuurse (või loomuliku) tööpuuduse tasemeni või allapoole seda taset. Täiendav eelarve­stiimul võib seetõttu suurema tõenäosusega tööpuuduse vähendamise asemel kiirendada inflatsiooni.

3. Majandus näib olevat ­potentsiaalsel tasemel. Rahva­majanduse arvepidamise andmed ei ole kooskõlas teiste andmetega, mis viitavad mõnevõrra kiiremale reaalkasvule ja SKP deflaatorist väiksemale inflatsioonile. Rahvamajanduse arvepidamise ja muude andmete vaheline ebakõla tekitab tavapärasest suuremat teadmatust selle kohta, kus majandus potentsiaalse kogutoodangu taseme suhtes asub.

4. Konkurentsi­võime näitajad on üldiselt head, aga palga- ja hinnakasv survestab hinnakonkurentsivõimet. Jooksevkonto puudujääk on väike ja väheneb ning eksport ja ekspordi turuosad on kasvanud. Mitmel olulisel Eesti sihtturul on nõudlus endiselt kesine ning reaalne efektiivne vahetuskurss tugevneb nii hinnaindeksite kui ka tööjõu ühikukulu põhjal arvutatud näitajate järgi.

5. Eelarvepoliitika on jäänud kogu majandustsükli jooksul konservatiivseks. Kuigi tasakaalu­lähedane eelarvepoliitika on hoidnud valitsemissektori võlataseme madalal, on see suurendanud majanduse tsüklilisust võimendavat poliitikat.

6. Eestis tegutsevad pangad ja nende Põhjamaade emapangad on hästi kapitaliseeritud ja likviidsed ning viivislaenude osakaal on väike.Kuigi pankadel on võimalik laenuandmist suurendada, on laenukasv tagasihoidlik ja muutunud alles hiljuti positiivseks. Nii ettevõtlusuuringud kui ka bilansside näitajad viitavad sellele, et ettevõtted plaanivad investeeringuid ettevaatlikult ning on üldiselt võimelised investeeringuid rahastama jaotamata kasumist. Majapidamised parandavad oma bilansse ning on uute laenude võtmise suhtes ettevaatlikud. Laenude ja hoiuste suhtarv on nüüdseks ühe lähedal ning pangandussüsteem näib olevat saavutanud kestliku tasakaalu.