Tööstus peab ahvatlema nagu infotehnoloogia

Käo öeldu ning viimasel nädalal avalikuks saanud näitajad tootlikkuse, ekspordi, investeeringute ja väliskaubanduspartnerite käekäigu kohta tõstatavad küsimuse, millega treenida siinsed tööstusfirmad konkurentsis võitma. Selleks saavad nii ettevõtjad kui ka riik muuta tootmise sama meelitavaks valdkonnaks nagu on infotehnoloogia.

Odav pole ammu eelis. Rootsi ja Soome majanduse kehvad näitajad võivad ettevõtjatele paista võimalusena, sest põhja- ja läänenaabriga võrreldes on tootmine siin odavam ja see võib siia tööd tuua. Paraku pakub see vaid ajutist põhjust rõõmustamiseks ega muuda siinset tootmist nutikamaks ehk vajalikumaks.

Palga- ja hinnasurve õõnestab Eesti kui odavat tootmist võimaldava riigi eelist juba ammu ning suunab säästu otsiva välis­kliendi hoopis Aasiasse või Aafrikasse. Alati leidub koht, kus saab odavamalt. Asendamatuks muudaks meid aga tark tootmine. Selles kaasa­löömine oleks atraktiivsem ka noortele.

Sel nädalal lõppenud Äripäeva arvamuskonkursil “Edukas Eesti” jõudis esikolmikusse PKF Estonia vandeaudiitori Rein Ruusalu üleskutse võtta riiklikuks eesmärgiks suurendada teadus-arendustegevuse ehk tarkade investeeringute määr nelja protsendini SKPst. Tema ettepanek ületab nii valitsuse seatud ambitsiooni – 2020. aastaks 3% SKPst – kui ka Rootsi ja Soome vastavat taset.

Riigi eesmärgi taga on kavatsus meelitada just väikeettevõtjaid järgmisel seitsmel aastal praegusest rohkem investeerima. Lõviosa ehk 90% siinsetest firmadest ei pea praegu investeerimist vajalikuks. Investeeringute maht mullu sootuks kahanes, eriti just seadmete hankimise arvel. Ka on Eesti uuendusmeelsus Euroopa Komisjoni värsketel andmetel ­Euroopas aeglustunud. Silma paistavad tööstusvaldkonna peletavad palgakäärid – selle valdkonna keskmine palk jääb kaks korda ­alla nii info-side kui ka finantsvaldkonnale.

Lisaks rahale napib ka andekaid tegijaid. Kui infotehnoloogia meelitab noori, siis inseneri ametipost ja tööstus mitte. Viimast peegeldab ka näiteks eile avalikuks saanud ihaldatumate tööandjate pingerida, milles oli kahekümne ettevõtte seas tööstusettevõtteid neli korda vähem kui IT-firmasid. Tabeli tipus troonib siinse e-eduloo säravaim täht Skype.

Veel üks talendinäljas valdkond. Tööstus­ettevõtteil napib erinevatel andmetel kuni 3000 inseneri. Kui idufirmade, millest lõviosa tegeleb IT-äris, rahvusvaheline edu ja tähe­lend muudab nad nii nähtavaks kui ka pealekasvavale põlvkonnale ahvatlevaks, siis tootmisega nii läinud pole. Välismaal ongi tuntumad pigem siinsed idud kui tootjad.

Samme noorte valdkonda meelitamiseks on siiski juba tehtud. Näiteks tegutsevad siin seadmeprototüüpide loomist soosivad inkubaatorid-konkursid-kiirendid Build-IT ja Prototron. Samas ei tööta need algatused iseenesest. Teenusmajanduse koja juhi Kristina ­Naruski sõnul vajavad need lisaks riskikapitalistide, ametnike ja IT-inimeste omale ka tööstusfirmade huvi. Näiteks saab tootja võimaldada väikestel spinn-off-tiimidel õhtuti või nädalavahetustel oma masinaparki kasutada.