Karate aitab saada iseendaga sõbraks

15. märts 2014, 07:34

Nagu suurem osa võitluskunste, õpetab ka karate eelkõige leidma tasakaalu iseendas. Lisaväärtustena saab kaasa hea füüsilise vormi ning vastupidavuse.

Amserv Grupi juhatuse esimees Raivo Kütt rääkis, et tegi karatega algust pea 35 aastat tagasi ning et sellest ajast peale on see ala olnud osa tema elust. "Kui esimesel kümne aastal oli tegemist puhtalt sportliku tasandiga, siis hiljem lisandusid juba tõsisemalt erinevad enesekaitse liigid relvadega," rääkis Kütt. Viimased 14 aastat on Kütt olnud Eesti Karate Föderatsiooni president, omal ajal alustas ta treeningutega Lembit Kolgi käe all.

Zen-filosoofia ning kung fu rajaja. Küti sõnul on tavaks karate ajaloost rääkides alustada looga munk Bodhidharmast - zen-filosoofia rajajast, kes umbes aastal 525 pKr rändas jalgsi Indiast Hiinasse. "Legendi järgi asus Bodhidharma Hiinasse saabudes elama Hunani maakonda Shaolini templisse, kus ta arendas välja liikumisharjutused, millest sai alguse Hiina chuang-fa," jätkas Kütt. Karate arengus on chuang-fa'l olnud keskne positsioon - Bodhidharma õpetas enda ümber kogutud munkadele füüsilisi harjutusi, kuna nood ei suutnud oma viletsa kehalise vormi tõttu teha igapäevaseid zen-harjutusi. "Ta õpetas neile harjutuste kompleksi nimega shih pa lo han sho - "Lo Hani 18 kätt". Neid harjutusi peetakse pärimuse järgi Hiina chuang-fa algvormiks ning seda kunsti kutsutakse tänapäeval üldistavalt kung fu'ks või wu shu'ks. Bodhidharma harjutused olid algselt mõeldud tervise ja kehalise vormi säilitamiseks. Sellegi poolest on neis märgata juba selgeid võitluskunsti tunnusmärke, nagu lööke käeservaga, jalalööke ja pühkimisi," rääkis Kütt.

Karate ajalugu lähemalt uurides selgub, et Okinawa saarele jõudis chuang-fa ühes Hiina väljarändajatega. Okinawal harrastati ka enda relvata võitluskunsti nimega "tode". Paljude Jaapani ajaloolaste meelest sündis see kunst Riukiu saartel, mille peasaar on Okinawa. Tode ühinemisest Hiina chuang-fa ja muude Aasia võitlusviisidega sai alguse tänapäeva karate.

On teada, et 1609. aastal vallutas Jaapani Satsuma-klann Iehisa Shimazu juhtimisel kõik Riukiu saared, ka Okinawa. Vallutanud Riukiu saared, keelas Iehisa Shimazu paljude teiste piirangute kõrval saare elanikel relvade omamise ränga karistuse ähvardusel. Taoline kahekordne relvakandmiskeeld andis relvata võitluskunstide arengule suure tõuke. Okinawalased võitlesid vallutajate vastu ainult maatööriistade ja paljaste kätega. Tööriistadest arendati palju tõhusaid relvi, nagu tonfa, nunchaku ja sai, mille tehnikaid harjutatakse ikka veel paljudes karate stiilides. Relvade kasutamise oskust hakati hiljem kutsuma okinawa kobudo'ks.

1950ndate lõpul levis karate Euroopasse, 1960ndatel läksid paljud Jaapani meistrid Euroopasse ja Ameerikasse ning karate sai tuntuks üle maailma.

Seitsmekümnendatel keelatud ala. "Eesti karate algusaastaks loetakse tegelikult 1969. aastat, samas oli 1970ndatel karatega tegelemine pehmelt öeldes keeruline, sest karate oli kuulutatud nõukogude võimu poolt mittesoovitavaks spordialaks," muigas Kütt tagantjärele ning lisas, et karate legaliseeriti alles 1979. aastal.

Kütt jutustas, et tema sinasõprus karatega sai alguse keskkoolis. "Tol ajal oligi vaid kaks n-ö eksootilist ala - karate ja judo. Karate stiilidest ei teatud tollal muidugi midagi, need tulid alles hiljem, koos raudse eesriide kadumisega," märkis ta taas kerge muigega. "Ja loomulikult paelus see ala paljusid. Kes esimese treeningaasta vastu pidas, see tavaliselt ka selle ala juurde jäi," meenutas Kütt.

Eestis võib Küti sõnul karate isaks ja maaletoojaks pidada Rein Siimu.

Kütt rääkis, et kõikide idamaiste võitluskunstide selgeim ühine tunnus on soov pidevalt areneda, püüdlus saavutada hingeline ja eetiline perfektsus. "Karate puhul pole tegemist mitte ainult võitlemiseks vajalike tehnikate kogumiga, vaid püüdluse kui teekäimisega enda täiustumisel nii vaimses kui ka füüsilises mõttes. Olulisel kohal karate filosoofilises lähenemises on zen-budismi õpetustel, budoalana on ta mõjutatud konfutsianismist," rääkis Kütt.

Kui võrrelda karated judoga, on suurim erisus judoga võrrelduna Küti sõnul asjaolu, et karate on eelkõige klassikaline käsitsivõitluse ala, kasutatakse käe- ja jalalööke, judo aga on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani spordiala.

Kütt on alates 2002. aastast Maailma Karate Föderatsiooni (WKF) poolt omistatud musta vöö 4. dan omanik. Küti hinnangul ei eelda karate treeningutega alustamine meeletuid rahasummasid. "Meil Eestis on olemas väga edukad karatega tegelevad spordiklubid, kus on võimalik seda ala harjutada, ning  treeningute hinnad on nagu iga teisegi saaliala harrastamise puhul," sõnas Kütt.

Karate õpetab Küti hinnangul esmalt ja peamiselt enesega toimetulekut, sisemist rahu ja tasakaalu. "Selle ala eeliseks on ka võimalus tegeleda sellega kõrge eani," märkis ta.

Karate juurde TSIKi päevil

Tallinna Lennujaamas tegutseva Estonian Expo Centre'i tegevjuhi ning juhatuse liikme Kaido Randalu teed ristusid karatega Tallinna Spordiinternaatkooli päevil aastal 1975, mil ta tundis, et tema toonane armastus - riistvõimlemine -, hakkas end tema jaoks ammendama. "Karate muutus hobist kiiresti minu elustiiliks ja põhiliseks spordialaks. Edasi tulid must vöö, koondis, rahvusvahelised võistlused ja samuti treenerina tegutsemise aastad. Põhimõtteliselt oli karatega seonduv kuni 1995. aastani pere järel kõige põhilisem osa minu elust," meenutas Randalu.

Karate on ala, mis oma olemuselt ja filosoofialt ei ole mitte ainult spordiala, vaid pigem elustiil. "Midagi, millega võib tegeleda kuni elu lõpuni. Ta võib olla saatjaks kogu sinu isikliku teekonna vältel. Õppides kõike enda ümber ja läbi selle ennast nii füüsiliselt kui ka vaimselt täiustades on ta väga heaks kaaslaseks nii õnnelikel kui ka raskematel elu etappidel," sõnas Randalu. See on karate juures tema hinnangul väga tähtis osa ega tule kindlasti mitte nii kiiresti kui füüsiline vorm ja võistlustulemused. "See on terve elu kestev protsess, ega asjata ei nimetata karated elu hobiks ja targaks saatjaks," lisas ta.

Ka Randalu kinnitab karate üle keskmise suurt populaarsust 70ndatel, seda osaliselt just tänu ala mitmel korral ärakeelamisele toonases Nõukogude Liidus. "Tänu sellele jõudsid minu ellu ka kickboxing ja poks, kuna nende alade varjus sai sellel ajal tegeleda ka karatega," rääkis Randalu, kelle sõnul oli toonases 1970ndate karateajastus isegi teatavat protestivaimu ja vastuhakku vene võimule.

Tänu karate võistlussportlase karjäärile sai Randalu omal ajal võimaluse reisida märksa enam, kui see NLis muidu võimalik oleks olnud.

Randalu on Eesti Karate Föderatsiooni aseesimees ja juhatuse liige, samuti Idamaiste Võitluskunstide Liidu liige.

"Tänasel päeval on see kõik mulle eelkõige füüsiline ja vaimne vorm ning sõbrad, kellega oleme tänu nendele spordialadele kokku kasvanud ," tõdes Randalu. "Kui lähed saali ja sul on mured või probleemid, siis tuled sealt ära kindlalt ilma nendeta, rõõmsas ja lootusrikkas tujus. Kui lähed saali aga heas tujus, siis tuled sealt ülivärske ja veelgi rõõmsamana. Karatesaal on koht, kuhu saad jätta kõik mured ja olla ainult iseendaga."

Võistlustel Randalu enam aktiivselt ei osale, kuid oma taset hindab ta üpris heaks. "No tõttöelda tase aina paraneb aastatega," lisas ta, naljatades, et "oleneb, kas räägime füüsilisest või vaimsest tasemest". Pidevalt  treenides arenevad nii füüsiline kui ka vaimne vastupidavus. "Nädalas käin trennis neli-viis korda, kuid pean tunnistama, et vaimset treeningut tuleb ette 24/7."

Et karate tähendab jaapani keeles tühja kätt, oskab Randalu karatele tehtavaid kulutusi hinnata üksnes samavõrd, kui kalliks keegi oma aega hindab. "Paljastele jalgade, käte ja vaimu liigutamiseks materiaalseid kulutusi teha ei ole vaja. Kui jutt käib aga sportlikust karatest, on algajal vaja teha kulutusi varustusele - kimono ja mõned kaitsmed, sellest on alguseks küll. Tulunumber on hiljem aga hindamatu!"

MIS ON MIS

Eestis tegutsevaid karateklubisid:
karateklubi Falco asub Tartus ja on Eestis üks suuremaid. Võistluskarate klubi, kus saab tegeleda karatega nii tippsportlase kui harrastaja tasemel.
www.karateklubi.ee
Spordiklubi EDU-DO on võistluskarate klubi, asub Tallinnas. Klubi korraldab igal tasandil karatetreeninguid, õppida saab ka ühte vanimat stiili karate-do-shotokan'it.
www.edu-do.ee
Klubi Eesti Karate-Do Shotokai MTÜ, tegutseb Tallinnas, Harku vallas, Tartus ning Otepääl. EKDSi filosoofia lähtub põhimõttest, et areng ja karate praktiseerimine on olulisemad kui majanduslikud või mis iganes muud kaalutlused, mispärast on KDS mittetulundusühing, millel ei ole palgalisi töötajaid.
www.ekds.ee
Karatelubi Zen, tegutseb Pärnus ja Pärnumaal. Põhieesmärk on shotokan karate-do kui võitluskunsti ja spordi harrastamine, vaimse ja füüsilise tasakaalu saavutamine ja enesekaitse oskuste arendamine läbi karatetreeningute.
www.zenkarate.ee
Karateklubi, tegutseb Võrus. Wado-ryu karate ja sportliku karate treeningud, üks vanimaid karateklubisid Eestis
www.budokai.ee


NUMBER
24
klubi kuulub Eesti Karate Föderatsiooni.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. March 2014, 08:29
Otsi:

Ava täpsem otsing