Reinsalu Ukraina sündmuste taustal: astuge kaitseliitu

„Ukraina kriis näitab, et arusaam, justkui riigi kaitsmine saaks olla vaid professionaalsete kaitseväelaste mure, on iganenud,“ ütles Reinsalu. „Tänapäeva kriisis pannakse proovile kogu ühiskond.“

Reinsalu sõnul vajab Eesti laiapindne riigikaitse kõigi, ka nende inimeste, kes mingil põhjusel ei taha või ei saa relva kanda, panust.  „Kutsun kõiki eestimaalasi üles astuma kaitseliitu, sest just kaitseliidu kaudu saab igaüks anda oma panuse selleks, et Eesti oleks homme paremini kaitstud kui täna.“

Kaitseministri sõnul saab kaitseliidu tegevliikmeks või toetajaliikmeks astuda igaüks ja selleks ei pea olema sõjandusalast väljaõpet, ega varasemat kogemust või teadmisi militaarvaldkonnast. „Kaitseliit ei ole pelgalt sõjaline organisatsioon, vaid laiemalt vabatahtlikke koondav jõud, mida saab toetada ka oma teadmiste või rahaga.“

Reinsalu sõnul on kaitseministeerium töötanud välja laiapindse tegevuskava neile, kes tahavad panustada laiapindsesse riigikaitsesse vabatahtlikult. Ühe võimalusena pakub kava välja kaitseliidu juurde erialapõhiste gruppide loomise, kus inimesed saavad kasutada oma erialaseid teadmisi riigikaitse hüvanguks.

Varem on sama tegutsemismudelit kasutanud vabatahtlikke IT-eksperte koondav kaitseliidu küberkaitseüksus, kuid tegevuskava järgi võiksid samasugused sektsioonid olla ka juristidel, kommunikatsiooniekspertidel, logistikutel ja teistel.

Vabatahtlike kaasamise tegevuskava näeb ette ka meetmed, kuidas vabatahtliku riigikaitsesse panustamise kohta paremini teavet jagada. Et väärtustada vabatahtlike panust ja teha seda ühiskonnas nähtavamaks, hakatakse välja andma aasta parima ajateenija ja aasta parima vabatahtliku teo auhinda.

Samuti näeb kava ette vajaduse luua projektipõhiseid kaasumisvõimalusi riigikaitses osalemiseks.

Kehtiv riigikaitse kümneaastane arengukava näeb ette kaitseliidu liikmeskonna kasvatamise 30 000 liikmeni aastaks 2022.