Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti poliitikas tuleb omaks võtta värske reaalsus

    Kõik nõudsid ühiskonnas muutust, kuid ei kujutanud ette, kui suur see võib tulla. Peaministrikandidaat Taavi Rõivas mõjub nagu värske, kuid karge tuul, ning Eestil tuleb harjuda mõttega, et asjad on nüüd teistmoodi.

    Taavi Rõivas ei ole esimene Eesti peaminister, kelle määrab ametisse erakond või selle juhatus. Valimistevahelisel ajal on peaministriks tõusnud Tiit Vähi, Andres Tarand, Mart Siimann, Siim Kallas ja Andrus Ansip. Kuid üleöö pole nüüdisaegses Eestis peaministriks saanud siiski veel mitte keegi – et paned põhiseaduse õhtul padja alla ja hommikul, endalegi ootamatult, oled peaminister valmis.
    Esimest ehmatust, et “Taavi Rõivas ei sobi ju peaministriks!”, näitasid ilmekalt online-portaalide küsitlused: halb valik! Ometi harjub Eesti üsna kiiresti mõttega, et kõik on ühe nädalaga teistmoodi. Rõivase õnneks ei pidanud ta olema tõsiseltvõetav peaministrikandidaat pool aastat, mil erakonnakaaslased ta nii tagatoajuttudes kui ka meedia vahendusel auklikus lasevad, nagu juhtus suursoosik Urmas Paetiga.
    Rõivas ei ole imelaps – Mart Laar oli 1992. aastal paar aastat noorem ning Juhan Parts 2003. aastal paar aastat vanem. Kuid Eesti vananenud, gerontokraatlikule eliidile oli Taavi Rõivase, Sven Mikseri ja president Toomas Hendrik Ilvese ühine pressikonverents just kui pensionitunnistuste kättejagamise tseremoonia – 50–60aastaste aeg sai ühtäkki läbi. President tunnistas samal pressikonverentsil, et tema on juba vana. Rõivas on temast tõesti peaaegu kaks korda noorem...
    Uut tüüpi suhted. Rõivase-Mikseri liit toob kaasa ka uut tüüpi ühiskondlikud suhted. Nemad ei meenuta omavahel viski- või konjakiklaasi taga vanu aegu ega aruta, et millal võiks emma-kumma neist presidendiks või volinikus lähetada. Nad tahavad Eestit juhtida ja tegusid teha veel 20 aastat, kuni nende “juhtmetest” tegijad saavad. Praegustele kahekümnestele vabaneb peagi palju perspektiivikaid juhtmekohti. Ning nagu spordist teame – kui on eeskujusid, on ala populaarne ja tulemused head.
    On väga tõenäoline, et värske võimuliit võib kesta päris pikalt, kui nad suudavad järgmistel riigikogu valimistel üle poolte häältest saada. Siis tabab IRLi ootamatult veel teinegi armutu maksahaak – Keskerakonna saatus – olla populaarne, kuid hüljatud ja võimust eemal. Koos ajaloolise “vaenlasega”. Selle saatuse vältimiseks tuleb järgneva aasta jooksul poliitilist aadrilaskmist veel küllaga.
    Selleks, et saavutada poliitilist võimu, on vaja süsteemset pikaajalist tööd. Ning tugevat, väljapaistmatut suhtevõrgustikku inimestega, kes on sinu paadis. Kõige vähem lekib paat, kus pooled aerumehed on esimesest Eestist ja pooled teisest Eestist. Reformierakonna ja IRLi valitsuse häda oli selles, et nad mõlemad esindasid esimest Eestit. Teine Eesti (sotside ja Keskerakonna valijad) nuttis, ulgus ja ahastas, aga valitsus ei kuulnud ega kuulanud. Nüüd on ka teine Eesti tüüri juures ning kõik kodanikud esindatud.
    IRLi päästab Keskerakond. Uuele valitsusele esimese eksami andmiseks sadat päeva keegi ei anna. 25. mai Euroopa Parlamendi valimised näitavad, mis hinde rahvas olukorrale paneb. Kas erakonnasiseste pingete tõttu lennutatakse Eestist “jalust ära” Jüri Ratas, Kaja Kallas ning Urmas Paet? Kas Indrek Tarandil on võimalusi, kui vaenlased Ansip ja Kallas on korraga pildilt läinud? Kas vallandatud IRLi ministrid pürivad samuti Brüsselisse? Rahvas saab rääkida.
    Edgar Savisaar on kindel, et järgmise valitsuse moodustab Keskerakond. Parim valik, kellega seda koos teha, on IRL. Täpselt nagu Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid aasisid nii kaua, kuni lõpuks palavalt armusid, on IRLil võimalik võtta koos Keskerakonnaga võim – kas siis ­Kadri Simsoni või Urmas Reinsalu valitsuses. On vaja ainult teisest esimese ja teise Eesti liidust üks parlamendikoht rohkem saada. Muul juhul võib tabada ka 5- või 10aastane võimuta vehklemine, kuigi hea palga eest.
    Alahinnata ei tasu ka sotside kirge saada enda kätte peaministritool. Sven Mikser lubas erakonna esimehe kohalt tagasi astuda, kui nad 2015. aastal valitsust ei moodusta. Võib-olla piisab siis ka koalitsioonis olemisest, et mitte sõnu süüa.
    Igatahes Siim Kallas pakkus meile kõigile muljetavaldava ja põneva poliitilise vaatemängu, mille esimeseks vaheajaks on eurovalimised mais ning teiseks riigikogu omad järgmise aasta märtsis. Mis edasi saab, on juba üsna prognoosimatu.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.