Paet: Venemaa ei soovi läbirääkimisi

"Euroopa Liidul ei jää muud üle, kui tänasel välisasjade nõukogu istungil karmistada meetmeid Venemaa suunal, kes rikub järjekindlalt rahvusvahelist õigust ja pole näidanud soovi läbirääkimisteks," kinnitas ta pressiteates.

Eesti välisministri sõnul on Ukraina valitsus keerulises kriisisituatsioonis, püüdes leida konfliktile rahumeelset lahendust, väga tasakaalukalt käitunud. Paraku ei ole Venemaa näidanud dialoogisoovi ega ole piirdunud diplomaatiliste vahenditega.

"Eesti ega ka suurem osa rahvusvahelisest kogukonnast ei tunnusta eilset Krimmis läbiviidud niinimetatud referendumit liitumiseks Venemaaga, kuna see on vastuolus Ukraina konstitutsiooniga ning viidud läbi olukorras, kus piirkonnas asuvad teise riigi ehk Vene väed," ütles Paet.

Euroopa Liidu riikide välisministrid avaldasid lootust, et Euroopa Komisjoni poolt 5. märtsil pakutud toetuspakett aitab kaasa Ukraina ebastabiilse majandusolukorra leevendamiseks.

Paeti sõnul on kindlasti positiivse mõjuga Ukraina majandus- ja ärikliimale ka 11. märtsil Euroopa Liidu poolt töösse võetud ühepoolsete kaubandusmeetmete määruse eelnõu, mille jõustumisel saab Ukraina koheselt hakata oma kaupade ekspordil Euroopa Liitu kasutama samu soodustariife, mida pakub põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond.

Eesti on Paeti sõnul valmis toetama Ukrainat olukorra stabiliseerimisel, jagades oma teadmisi eksperttasandil ning kogemusi nii reformide elluviimisel, mis aitavad üles ehitada õigusriiki, kui ka majandusolukorra parendamisel.

20. veebruaril toimunud Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kinnitas samuti, et Euroopa Liidu pakkumine Ukrainale poliitiliseks assotsieerumiseks ja majandusintegratsiooniks ning toetuseks reformide läbiviimisel on jõus. "Väga oluline on keskenduda võitlusele korruptsiooniga," lisas Paet.

Tema sõnul on Eesti toetanud Ukrainat humanitaarabikorras 85 000 euroga ning valmis võtma Eestisse ravile kümmekond vigastatut, kes on Ukraina meeleavaldustes kannatada saanud.