Uudised
Sirje Rank
17. märts 2014 kell 10:41

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Venemaa tõi uue reaalsuse

Saksamaa kantsler Angela Merkel on võtnud Venemaa presidendi Vladimir Putini poliitika suhtes oluliselt jäigema hoiaku kui Teise maailmasõja järgsel perioodil kahe riigi suhetes tavaks on olnud, mis tähendab uut reaalsust ka Saksamaa ettevõtjatele.

"Saksa firmade ärihuvid on nüüd tagaplaanil, mis on üsna haruldane asi," ütles ajalehele Wall Street Journal endine Saksamaa suursaadik USAs Wolfgang Ischinger.

Merkelist on saanud juhtfiguur Euroopa ühispositsiooni kujundamisel vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse.

"Ta käitub praegu nagu kogu Euroopa kantsler. Saksamaa ettevõtjatel tuleb sellega leppida. Muud võimalust ei ole," märkis Ischinger.

Läinud nädalal Saksamaa parlamendis esinedes kritiseeris Merkel Venemaa poliitikat tavatult teravalt, nimetades Krimmis toimuvat džungliseaduste järgmiseks, mis seavad ohtu kogu Euroopa julgeoleku.

Merkel on küll üritanud Putiniga aktiivset telefonidiplomaatiat arendada, kuid kui pakutud võimalusi kriisi lahendamiseks vastu ei võetud, liitus Merkel sanktsioonide pooldajatega. Sanktsioonid on siiski see kõige viimane abinõu, kinnitas ta läinud reedel koos Saksa äriliidritega toimunud pressikonverentsil.

Suurtest riikidest on just Saksamaal Venemaaga kõige tihedamad ärisidemed. Nii ka oht enim kaotada, kui Venemaa suhtes majandussanktsioonid rakenduvad ja Venemaa omalt poolt vastu annab.

Venemaal tegutseb üle 6200 Saksa firma, kahepoolne kaubavahetus küünib enam kui 100 miljardile dollarile aastas, Saksamaa impordib Venemaalt kolmandiku oma naftast ja gaasist ning Venemaa turuga on seotud vähemalt 300 000 sakslase töökohad.

Samas on Venemaa osakaal Saksamaa ekspordis vaid 3,3%. Võimaliku gaasitarnete katkestuse puhuks on analüütikute sõnul Saksamaal praegu piisavad reservid ja alternatiivsed tarnekanalid. Elektritootmises on gaasi osa Saksamaal 11%.

Mitmed Saksa firmad, mis on harjunud nägema, kuidas Saksa poliitikud ja ettevõtted on Venemaaga suhete parandamiseks aastakümneid ühiselt pingutanud, on Merkeli suhtes kriitilised.

"Võimalik, et ta ei adu, mis kaalul on," tsiteeris ajaleht Wall Street Journal Venemaal suurte ärihuvidega ettevõtte OBO Bettermann GmbH juhti Ulrich Bettermanni. "Energeetikas ja tööstuses on [kahe riigi] sidemed väga tugevad."

Firmal on Lipetskis valmimas 50 miljonit dollarit maksma läinud tehas. Bettermanni arvates ei mõista Merkel, millist kahju majandussanktsioonid Venemaa vastu kaasa võivad tuua.

Ka maagaasitootja Wintershall AG juht Rainer Seele on kriitiline lääne suhtes, mis kiirustab Venemaad karistama.

"Meil on seljataga aastakümneid poliitilist ja majanduslikku koostööd," ütles ta läinud nädalal toimunud pressikonverentsil. "Majandussanktsioonidest ei võida keegi."

Seele juhitaval firmal on Venemaal osalus kahes suures gaasiväljas.

Suured ärihuvid on Venemaal Daimler AG-l, Siemensil, BASF-il jt.

"Sanktsioonid ei tule meie ärisuhetele kasuks," möönis Saksamaa tööstuse katusorganisatsiooni BDI president Ulrich Grillo läinud reedel. "Kuid rahvusvahelistest lepingutest kinnipidamine on minu jaoks - on meie jaoks - tähtsamgi kui kõik muu," vahendas teda Wall Street Journal.

Täna Brüsselis kogunenud ELi välisministrid ei aruta siiski veel majandussanktsioone Venemaa vastu, vaid viisakeeldu ja varade külmutamist isikutel, keda peetakse otseselt vastutavaks Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse lõhkumise eest.

Samas on Merkel hoiatanud, et kui Venemaa jätkab olukorra destabiliseerimist, lähevad käiku ulatuslikumad sanktsioonid.

Merkel on andnud mõista, et Saksamaa on valmis majandusele selle löögi vastu võtma, kui see on vajalik Venemaa survestamiseks. Ning kui Venemaaga nii tihedate ärisidemetaga riik seda teeb, on ka teistel ELi riikidel raskem vastu ajada.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.