Väldi neid finantsvigu!

Selleks, et end rahaliselt kindlamalt tunda, tasuks vältida tüüpilisi vigu, mida paljud oma elu jooksul teevad. Osalt on selliste vigade põhjuseks see, et tulevikule ei mõelda, teiseks aga aastatega kujunenud halvad harjumused. Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tehtud uuringutest selgub, et peamiselt on eestimaalaste finantsvead seotud vähese planeerimisega: rahaasju korraldatakse lühiajaliselt, peamiselt palgapäevast palgapäevani, ootamatuste korral loodetakse palju riigi toele ja säästetakse vähe.

Et selliseid vigu vältida ning saada finantsohjad enda kätte, tasuks vältida tüüpilisi vigu, mida palju inimesed kipuvad tegema. Investopedia.com on reastanud need finantsvead, mida inimesed kipuvad alatihti kordama. Oma kommentaari on andnud ka Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Lee Maripuu.

Vabane kõigepealt suurtest intressidest. Intress on laenaja suurim vaenlane ning mida suurem see on, seda suurema osa võtab see ka sinu sissetulekust. Et nii ei juhtuks, tasuks kõigepealt vabaneda suure intressiga laenudest ning võimalusel üldsegi vältida selliseid laene. Kui on sääste, tasuks sääste kasutada suure intressiga laenudest vabanemiseks. Kuigi mitu eksperti arvab, et säästude kasutamist tasuks enne põhjalikult kaaluda, näitab lihtne matemaatika, et parem on vabaneda 15protsendilise intressiga laenust kui hoida 0,5protsendilist hoiust. “Uuringud on näidanud, et umbes pool Eesti elanikest on valmis raha säästma, seejuures 4% elanikest hindab valmidust säästmiseks suureks ja 35% mõõdukaks. ­Ligi kolmandik elanikest on öelnud, et neil ei olegi üldse võimalik säästa ja 16% hindab oma säästmise võimalusi väikeseks,” ütles Maripuu.

Hangi kindlustus. Haigused ja õnnetused ei hüüa tulles. Kui sellised asjad peaksid aga juhtuma, aitab kindlustus katta ootamatuid kulusid. Kui oled autojuht, on sul ju kohustuslik ­autokindlustus olemas, miks mitte mõelda siis ka teiste kindlustusliikide peale? Maripuu sõnul võiks inimestel ideaaljuhul olla nii kindlustus kui ka piisav rahapuhver. “Kindlustus ja halvemateks aegadeks rahapuhvri kogumine ei ole samaväärsed ning valikud sõltuvad eelkõige inimese vajadusest. Kindlustus on eriti oluline siis, kui inimesel on näiteks suur laenukoormus ning tema sissetulekust sõltub suurel määral perekonna heaolu,” ütles Maripuu, kelle sõnul oleks rahalist puhvrit tarvis eelkõige igapäevaste rahaasjade ajamiseks, näiteks ootamatute väljaminekute katmiseks. “Olgu selleks siis katki läinud kodutehnika, nädalasele haiguslehele jäämisest tingitud sissetulekute vähenemine, reisi finantseerimine vms,” lisas ta.

Sa ei investeeri. Kuidas on võimalik rahaliselt vabaks saada, kui raha enda kasuks tööle ei pane? Tihtilugu kiputakse arvama, et investeerimine on ainult rikastele. Samas investeerimisega saab alustada ka nii, kui paigutada väiksemaid summasid investeerimisfondidesse. “Statistika näitab, et eestimaalased eelistavad koguda sääste arveldusarvele ja panevad ka sularahana kõrvale. Raha väärtust kasvatavaid lahendusi väga ei kasutata. Kui aga inimesel on juba kogutud rahaline puhver, mis katab lühiajalised ootamatud vajadused, oleks mõistlik pikemaajalised säästud enda kasuks tööle panna,” ütles Maripuu. “Sageli soovitakse alustada investeerimist just üksikaktsiatesse, kuid unustatakse, et ainult börsihinna muutumise vaatlemisest ei piisa. Investor peab leidma aega, et jälgida ettevõtte käekäiku, sellega seotud uudiseid,” lisas ta.

Puudub isiklik eelarve, puudub tegutsemisplaan. Sa arvad, et eelarve koostamine võtab liiga kaua aega, see on igav ning tõenäoliselt pead ennast osavaks ja suudad vältida finantsvigu. Kuid sinu finantstulevik sõltub just sellest, mis toimub praegu! Kuluta nädalas vähemalt paar tundi oma finantsasjade planeerimisele, sest oluline on teada, kus oled oma finantsasjadega praegu ja kuhu oled minemas. Head ülevaadet isiklikust eelarvest aitab teha Excel, kus lisaks numbritele, saab ka protsente arvutada ja graafikuid koostada. “Inimestel puudub pikaajaline finantsplaan ja -kindlus ning näiteks pensioniks kogumisel ei anna nad endale veel aru, et riik on nihutanud pensioniks valmistumise üha enam  nende endi õlule. Oluline on meeles pidada, et pikaajalisi finantsplaane, näiteks alustada pensioniks kogumist, tuleks teha just noores eas,” ütles Maripuu.

Kulud kasvavad kontrollimatult ja selleks, et neid katta, tehakse rohkem tööd. “Üldiselt paistavad eestlased silma Euroopa Liidu keskmisest pikemate tööpäevadega, nii et võib-olla ei peaks küsima, kas töötada rohkem, vaid pigem – kuidas ja millist tööd teha, et see ära tasuks?” ütles Maripuu, kelle sõnul võiksid noored inimesed enne mõelda, kes eriala alles valivad. “Näiteks ühes tasuvamas valdkonnas, IT-sektoris, on Eestis praegu mitu tuhat töökätt puudu. Mina näen siin eeskätt tüdrukute kasutamata potentsiaali, kes siiani on sellel erialal väga vähe esindatud,” ütles ta. Samas leiab Maripuu, et elukvaliteeti mõjutavad nii ebapiisavad sissetulekud kui ka ületöötamine, kuid sissetulekute suurendamiseks ei maksaks seda teha töö-, pere- ja eraelu arvel.