Augud lettidel panevad tarbija poodi vahetama

Äripäeva tellimusel uuris teeninduskvaliteeti hindav ettevõte Dive Estonia erinevate jaekettide poodide kaubasaadavust. ­Dive Estonia juhatuse liikme Kerli Soosaare sõnul oli eesmärk teada saada, kui palju on kauplustes nii-öelda auke.

“Tahtsime näha, mis seis on kaupluse riiulitel näiteks siis, kui pood suletakse kell 11 õhtul ja klient läheb ostlema tund ­aega enne kinnipanekut,” selgitas ta BestSalesi ja kaubandus.ee seminaril. “Tulemus oli nii kliendi kui ka tootepakkuja vaatevinklist päris kurb,” lisas Soosaar.

Dive Estonia juhi sõnul oli 30 korrast vaid kolm juhtumit, kus tühje kohti ei leitud, kõikide külastuste peale kokku fikseeriti 1088 puuduvat toodet. Enim tühimikke leiti Lasnamäe Maksimarketist, kus poole üheksa õhtul oli puudu koguni 313 toodet. Soosaare sõnul oli Lasnamäe Maksimarketi tulemus ehmatav.

Järelkontrollil sama tulemus. “Tegime poele ka järelkontrolli, kuid paraku oli tulemus sama,” rääkis Soosaar. “Kliendid olid üsna nõutu olemisega, sest riiulitelt polnud enam midagi võtta. Pood on avatud kella kümneni õhtul,” lisas ta.

“Üldiselt olid tulemused jaeketiti ja kaupluseti erinevad, seaduspärasused puudusid. Näiteks mõnes Selveri kaupluses oli rohkelt tooteid puudu, samas teises Selveri poes oli seis väga hea,” rääkis Soosaar.

Uuringus vaadeldi kuut jaeketti: Selver, ABC Supermarket, Rimi, Prisma, Maxima ja ETK. Külastati 30 kauplust. Kokku fikseeriti 1–10 tühimikku 37 protsendil kordadest, 11–50 puuduvat toodet 45 protsendil ja üle saja toote oli otsa lõppenud seitsmel protsendil kordadest.

Töölt koju ilma toiduta. Enim tühimikke leidus poole kuue ajal õhtul. “See on probleem, sest sel ajal teeb sisseoste kõige rohkem inimesi,” ütles Soosaar.

Kauplused, kus tühimikke külastusajal ei esinenud, oli Tartu maanteel asuv Maxima, Magistrali Rimi ja Viimsi Comarket.

Soosaare sõnul on kauplustel vaja kliendi hoidmiseks tagada neile toote saadavus. “Kui tarbija ei leia poest oma lemmiktoodet, siis esimesel korral annab ta poele andeks. Teisel korral hakkab teist jaeketti valima,” selgitas ta.

Probleemil kaks poolt. Rimi ostujuhi Elen Terrase sõnul on tarneaukude likvideerimine neile igapäevane küsimus. “Need kauplused, mis vaatluse käigus positiivsemaid tulemusi näitasid, on ühtlasi need, milles oleme teinud erinevaid katsetusi. Hea meel on näha, et need on töötanud,” märkis ta.

Terrase ütlust mööda on probleemil siiski kaks poolt. “Räägitakse kaupade puudumisest lettidelt, samas ei pöörata tähelepanu kuludele, mis kaupade saadavuse parandamisel esinevad,” ütles ta. “Selleks, et riiulis oleksid pidevalt olemas kõik sortimendis olevad tooted, on kulutused väga suured,” lisas ta.

Terras tõi näite, kus Rimi suurendas ühe tootja kauba tellimusi 30 protsenti. “Tootja soovis, et nende kaup oleks riiulitel alati olemas, ja oli nõus 80 protsendi ulatuses mahakandmise kulud ise tasuma,” selgitas ta. “Lõpuks olid mahakandmise kulud aga nii suured, et kumbki pool ei saanud isegi aru, kuidas see üldse võimalik on,” lisas Terras.

Selver selgitab. Selveri ostudirektori Katrin Riisalu sõnul ei ole tegelikult poelettidel olukord nii halb, kui uuringust ilmnes. “Võrreldud kauplused erinesid nii suuruse kui ka sortimentide poolest. Võib-olla see 76 ­auku, mis Selveris ühel korral leiti, teeb kokku väiksema protsendi kui mõnes teises poes, kus puuduvaid tooteid oli vähem,” leidis ta. “Järgmisel korral peaks seda samuti arvestama ja võrdlema võrreldavaid kaupluseid,” lisas Riisalu.