Olgem valmis Venemaa sanktsioonide mõjuks

Üpris keeruline on hinnata, kui kaugele praegune Venemaa juhtkond Ukraina kriisi eskaleerimisega läheb. Samuti on keeruline hinnata, milliseks konkreetselt kujuneb Lääne (ja ülejäänud maailma) reaktsioon ning Venemaa vastukäigud viimasele. Praegu tundub, et parimal juhul piirdub Venemaa Krimmi liitmisega, kuid välistatud pole ka näiteks Ukraina kodusõjale õhutamine või katsed hõivata Kiievit ja ülejäänud Ukrainat sõjaliselt.

Küsimus on kehtestatavate sanktsioonide edasises ulatuses. USA, Euroopa Liit ning ka Jaapan on juba teatanud teatud sanktsioonide rakendamisest Venemaa suhtes. Küsimus on nende edasises ulatuses ja selles, kuidas Lääs reageerib järgmistele Venemaa sammudele (ja need tulevad ülimalt tõenäoliselt).

Tõenäoline järjestus on: kitsa ringi viisapiirangud ja varade külmutamine, mis kiiresti laieneb; samal ajal on alanud legaalne ahistamine ehk rahapesu keerulisemaks tegemine maksuparadiiside likvideerimise nime all (see sobib kokku niikuinii juba käivitunud kampaaniaga); tabunimekirja liidetakse ettevõtted, mis hõivavad Ukraina (riigi)varad Krimmis ja mujal Ukrainas; monopolistlike ettevõtete (nt Gazprom) suhtes väga jäigaks muutumine jne. Kui Venemaa jõuab väliskapitali rekvireerimiseni, siis saavad ka Vene ettevõtted sama rauaga vastu.

Muidugi reageerib Venemaa sellele omapoolsete sammudega (esialgu kaubandus- ja majandustegevuse ahistamisega, seejärel keelamisega ning lõpuks otseste rekvireerimiste ja natsionaliseerimistega). Majandust mõjutavate sammude ulatus sõltub eelkõige sellest, kuidas Putini klikk käitub ja kui kiiresti Lääs reageerib. Venemaa vastureaktsioonide kiiruses ei tasu kahelda, need võivad olla isegi ennetavad.

Millega Eestil tuleb sellises seisus arvestada? Parimal juhul (tõenäosus on aga väga minimaalne) läheb ettevõtjatel äri ajamine Venemaal praegusest keerulisemaks, kasvab igasuguste formaalsete tõkete hulk ning mitmesugused inspektsioonid ja reeglid muudavad ekspordi Venemaale kulukaks ja ebamugavaks. Venemaa majandus on juba praegu languskursil, sellele lisanduv rubla nõrgenemine, kapitali väljavool ja laenude kallinemine (täpsemini nende mittesaamine Läänest) vähendavad importnõudlust oluliselt, mistõttu eksport Venemaale väheneb. Majanduslangus Venemaal süveneb.

Tõenäolisemad on siiski ulatuslikumad sammud Venemaa poolt. Kuna Vene võimud on alati ülehinnanud teiste riikide sõltuvust Venemaast, siis tõenäoliselt püütakse kärpida gaasi ja teiste toormete eksporti. Lähenev suvi ja täis gaasihoidlad tähendavad seda, et löögi alla satuvad esialgu ettevõtted, mis kasutavad Venemaa importtooret oma tootmissisenditena (nt keemiatööstus Eestis).

Samad tegurid annavad aga aega teha ümberkorraldusi kütuste varustuskanalites. Kuigi need on kulukad ja tüütud (harjumusi tuleb muuta!), tähendab see vajadust teha investeeringuid ­uute tarneahelate loomiseks ja efektiivsemaks energiatarbimiseks, mis võib olla oluline positiivne impulss Euroopa Liidu majandusarengutele. 2015.–2016. aasta talv võib siiski olla suhteliselt raske, sest hinnad võivad olla kõrged, aga see sõltub palju ka ilmast.

Eesti on üks neist riikidest, mis praegu on maagaasi osas täiesti sõltuvuses Venemaast. Seda eelkõige soojusenergia osas. Seetõttu tuleks kiiremas korras teha vajalikud investeeringud neis katlamajades – tõenäoliselt on neid siiski vähe –, kus kasutatakse praegu üksnes maagaasi. Ka ­valitsusel tuleks tõsiselt sellele mõelda ja vajadusel tagada finantseerimistoetus.

Teised Balti riigid sõltuvad rohkem. Probleemid Lätis ja Leedus on suuremad, kuna need riigid sõltuvad lisaks soojusenergiale ka elektrienergia tootmises märkimisväärses ulatuses maagaasist. Seega oleks Venemaa-poolsetel piirangutel nende majandusele tugevam negatiivsem mõju. Energiajulgeolek saab Lätis ja Leedus sel aastal ilmselt kiiresti oma selge tähenduse, seni on see olnud rohkem Eesti mure. Samas peaks kohest negatiivset survet leevendama Läti gaasihoidla.

Patriotismilainest ja repressioonide kartusest kantuna elatakse Venemaal üle ka gaasi eksporditulude katastroofiline vähenemine sellel aastal, majanduslangus ja kiire inflatsioon. Majanduslanguse süüdlaseks saavad USA, Lääs ja ­Ukraina fašistid. See aga tähendab, et ekspordivõimalused kahanevad väga märkimisväärselt ning seda mõju tunneb ka Eesti. Võib loota, et majanduslikud raskused kukutaksid Putini kliki, kuid kui see üldse juhtub, siis mitte lähiajal.

Välistada ei saa vara rekvireerimiseni jõudmist. Ei saa välistada sedagi, et lõpuks jõutakse Venemaal ka välisomanike vara rekvireerimiseni ja natsionaliseerimiseni. Selleks tuleb valmis olla ka Eesti ettevõtjatel, kuigi tõenäoliselt langevad selliste aktsioonide ohvriks eelkõige suuremad USA ja Suurbritannia ettevõtted. Prantsusmaa ja Saksamaa ning teisedki on väiksemad “vaenlased”, seetõttu ilmselt nimekirja alguses ei ole.

Kuid ei tasu unustada, et Venemaa ründab ise alati endast nõrgemat, seega on Baltimaade, Poola ja teiste n-ö ebasõbralike riikide ettevõtete majandustegevuse ahistamine tõenäolisem kui sakslaste, prantslaste või inglaste omade, vähemasti esialgses ahistamisfaasis. Seega oleks ka neil Eesti ettevõtteil, kes praegu märkimisväärse osa oma ekspordist Venemaale suunavad, arukas otsida teisi turge ja olla valmis kaotusteks juba lähima kuu-paari jooksul.

Venemaa sanktsioonide otsene mõju Eesti majandusele võib osutuda väga tagasihoidlikuks – eelkõige siis importnõudluse vähenemise tõttu ilmnevaks –, kuid üksikutes valdkondades võib tagasilöök olla tuntav (keemiatööstus), ent selliseid tagasilööke on olnud varemgi. Halvemal juhul maandub Venemaa Iraaniga sarnasesse positsiooni, mis tähendab, et naabriga pole võimalik erilist majandustegevust arendada.

Kaudsed mõjud otsestest suuremadki. Venemaa sanktsioonide kaudsemad mõjud osutuksid Eesti puhul tõenäoliselt otsestest mõjudest suuremakski. Lisaks eelpool osutatud Läti ja Leedu suuremale haavatavusele (peale gaasisõltuvuse ka tootmises ja ekspordis), on Venemaal suhteliselt oluline mõju ka Soomes. Ning gaasitarnete peatumine Venemaalt võib energia hinna vähemalt ajutiselt Euroopas suhteliselt kõrgele lükata, kiirendades seega ka inflatsiooni (mis omakorda jälle võib olla positiivne majandusarengutele ELis).