Põlluteenused - teha ise või osta sisse? 

Teenuse tellimisele tasub mõelda kindlasti siis, kui töödega hilinedes võib raha kaotada, näiteks külvi, väetamise ja saagikoristuse puhul. Samuti on töid, kus vajalik tehnika on liiga kallis või on seda tarvis lühiajaliselt ja seepärast pole seda mõttekas soetada - näiteks maisikülv, silo tegemine, teravilja muljumine või läga käitlemine.

Teine oluline aspekt on ettevõtte suurus. Väikse tootmise puhul pole mõtet suurel hulgal tehnikat soetada, sest töid saab ka sisse osta. Samas on teenuse tellimine mõttekas ka liiga suure tootmispinna puhul, kus oma jõududega ei saa hakkama ning tipphooajal on vaja lisajõudu.

Hea nõu alati hinnas. Igas Eesti maakonnas on riiklikud nõuandekeskused, kuhu saab vajadusel pöörduda. Keskustes annavad konsultandid nõu taime- ja loomakasvatuse või finantsmajanduse ja maaelu küsimustes. Põllumajandustootjatele on sel aastal võimaldatud kuni kahe tunni ulatuses ka tasuta nõuandeteenust.

Samuti pakuvad nõustamist kõik põllutehnika, taimekaitsevahendite, väetiste ja seemnete müüjad.

Scandagra Eesti ASi agronoom-nõustaja Tiiu Annuk kinnitab, et nemad on saanud oma teenuse hästi toimima. "Mina sõidan taimekasvatushooajal mööda Eestit ja käin põldudel. Üldjuhul leiame põllul probleemidele ka lahendused. Samuti helistavad põllumehed mulle otse ja saavad nõu telefoni teel." Lisaks saab iga huviline lugeda Tiiu Annuki praktilisi soovitusi ettevõtte kodulehelt.

"Jälgin ringi sõites põldude seisukorda, kasvufaase, haigustesse nakatumist ja kahjureid. Kõik, mida ma nädala jooksul märkan, kirjutan üles ning kirjutise postitame meiliga oma klientidele ja avaldame ka meie kodulehel. Üritan seda teha nädala-kahe tagant. See on põllumehele suureks abiks, eriti kui tal endal pole olnud aega põlde vaatamas käia. Siis saab ta teada, mis põldudel toimub, ning kontrollida, kas ta enda põllul võib olla sarnane probleem. Lisaks aitan teha väetus- ja taimekaitseplaane," selgitas Annuk.

"Plaani tegemisel on eriti tähtis tunda tooteid, oma soovitustes proovin olla pigem neutraalne ja valida vastavalt olukorrale parima variandi. Need põllumehed, kes meiega koostööd teevad, saavad võimaluse, et külastame hooajal just nende põlde ja vaatame, kuidas plaanid praktikas toimivad. Teinekord tuleb teha ka korrektuure, sest põhifaktor on ikkagi ilmastik ning tuleb vastavalt olukorrale plaan ümber mängida."

Appi tuleb mobiilne jõusöödatehas. Nii väike- kui ka suurtootjatele pakub Baltic Agro AS söödaauto teenust. Ei ole mõtet sõidutada oma vilja söödatehasesse, et see seal jahvatada ja siis uuesti tagasi sõidutada. Palju mugavam on kutsuda farmi söödaauto, mis teeb kogu töö ära kohapeal.

"Tegemist on liikuva jõusöödatehasega, kusjuures masin on komplektne ehk ta ei vaja kliendi poolt lisajõuallikat," ütles Baltic Agro ASi loomakasvatustoodete spetsialist Jarmo Randmaa. Tema sõnul on kliente, kellele nad teevad jõusööta 5-10 tonni kuus, ja samas ka kliente, kellele teevad 350-400 tonni kuus, mahupiiranguid ei ole.

Masinal on nii haamerveski kui ka valtsmuljur, nii et klient saab valida, mis tüüpi jahvatust soovib. Lisaks on kaasas ka segamismahuti (19,5 m3). "Masin imeb kõik komponendid sisse ja seega ei vaja klient täiendavalt tööjõukulu," selgitas Randmaa. "Valmis jõusööta saab maha laadida nii mahapuistesse, traktorikärusse kui ka salve. Masinaga saab valmis jõusööda puhuda jõusöödapunkritesse," jätkas Randmaa.

Tema kinnitusel võib jõusöödasegus olla erinevaid komponente nii palju, kui klient soovib ja söödaratsioon ette näeb. Kogu retsepti saab sisestada masina pardaarvutisse.

Kogu tööprotsess on automaatne ning seda jälgib ja kontrollib masinaoperaator. Kui töö valmis, prindib masin välja töölehe, kus kirjas kilogrammi täpsusega kõik komponendid, mis masinasse läksid. Kuna masin töötab tellija juures ja jahvatab tema varutud söödakomponente, on tal täielik ülevaade, mis läheb tema loomade jõusöödasegusse. "Masina jõudlus on umbes 10 tonni valmis jõusööta tunnis ja teenus maksab 11-15 eurot tonn + käibemaks," ütles Randmaa.

Kiiranalüüs otse põllul. Täiesti uue teenusena Eestis pakub Baltic Agro AS taimede kiiranalüüsi põllul ehk fluorimetriat. Analüüsiga saab määrata ja hinnata taime toiteelementide puuduse riske 10-20 päeva enne nähtavate sümptomite ilmumist. Igal elemendil on see erinev. "Määratakse kas kuus elementi (N, K, S, Mg, Mn, B) või kaheksa elementi (siis on lisaks Ca ja Fe)," loetles Baltic Agro ASi taimekasvatuse konsultant Eili Rajapuu.

"Metoodika ja analüüsiprogrammid on välja töötatud 25 taimeliigi kohta - kõik teraviljad, ristõielised, kartul, köögiviljad, viljapuud. Taime kasvufaas pole tähtis, kuid peaks arvestama, millises faasis esineb toiteelementide puuduse ohte saagi moodustumiseks kõige sagedamini. Analüüsid tuleks planeerida sellistele aegadele," märkis Rajapuu.

Mõõtmist tehakse väljaarenenud pärislehest otse põllul. Kasutusel aparatuur koosneb 20 klambrist, mis kinnitatakse 30 minutiks taimede lehtedele fotosünteesi katkestamiseks, fluorimetrist ja pihuarvutist, milles on Prantsusmaal väljatöötatud analüüsiprogramm.

"Mõõtmisprotsess ja andmetöötlus kestab vaid 40-50 minutit. Põllumees saab analüüsi tulemused ja lehe kaudu väetamise soovitused elementide puuduste kõrvaldamiseks kohe kätte," rääkis Rajapuu. Teenuse hind jääb 30-50 euro piiresse, sõltuvalt sellest, kas soovitakse 6 või 8 elemendi analüüsi.

Lupjamisteenus lisab viljelusväärtust. Põldude lupjamist ei ole igal põllumehel mõttekas ise teha, sest lubjale sobiv laotustehnika erineb tavalisest väetisekülvikust. Oilseeds Trade AS pakub sel aastal lisaks senistele teenustele, nagu vilja transport, sorteerimine ja kuivatusteenus, ka põldude lupjamist.

Lupjamistöid tegeva ASi Nordkalk müügijuht Meelis Mooses kinnitab, et nende ettevõttel on pikaajaline kogemus. "Teenus kujutab endast põllumuldade pH neutraliseerimist lubjakivijahuga. Lubi, mis pannakse põllule, on pärit Vasalemma, Esivere ja Karinu karjäärist. Vastavalt kliendi soovile toome materjali põllule.  Meie lubjakivi laotajad on varustatud kopaga, laotaja laadib peale 5 tonni materjali ning laotab 9-11 meetri laiuselt laiali," kirjeldas Mooses.

"Huvitav on ka, et kui Eestis on umbes miljon hektarit haritavat põllumaad, siis pH on probleemne umbes 1/3 sellest."

Moosese sõnul pärsib halvenenud mullareaktsioon toitainete omastamist, vähendab saagikust ja halvendab saagi kvaliteeti. Mineraalmullad, mille pH on 5,6-6,5, vajavad lupjamist, kui mulla kaltsiumisisaldus on alla 1500 mg/kg, normiga 3-4,5 t/ha.  Tugevamalt happelistele muldadele, pH 4,5-5,5, kulub lubjakivijahu sõltuvalt mulla tüübist 5-10 t/ha. "Mullastruktuuri parandamiseks on soovitatav kogu vajadus korraga põllule kanda. Edaspidi piisab pH-taseme hoidmiseks 1-2 t/ha iga paari aasta tagant," rääkis Mooses. Teenuse hind sõltub tema sõnul eelkõige sellest, kui kaugel asub põld lubjakarjääridest.

Värkija teeb veiste sõrad kauniks. Rakvere Piimaühistu pakub sellest kevadest sõravärkimisteenust, sest sõrgade värkimine on veiste tervisele kasulik, aga samas pole väiksemal farmil mõtet eraldi värkijat palgata ega pukki soetada. Lisaks võib oskamatu värkimisega teha loomale pigem kahju kui kasu.

Teenust osutatakse Taanist ostetud seadmega, mis on täishüdrauliline ning laseb seda tööd teha kiiresti ja mugavalt. Ühistu pakutaval teenusel on olulisel kohal kvaliteet, mitte ainult kvantiteet, rõhutab piimaühistu tegevjuht Priit Putko.

Esimestel tööpäevadel on värgitud keskmiselt 50-60 looma päevas.

"Ostsime puki eelkõige seetõttu, et meie oma ühistu liikmetel oli selle järele suur nõudlus. Meile meeldis seadme praktilisus ja lihtsus, oluline on ka see, et üks inimene suudab tööga üksi hakkama saada, ning loomale peaks selline seade tekitama vähem stressi," selgitas Putko. "Värkimispukk soetati koos kogumisaedade komplektiga ning see võeti liisingusse. Teenuse hind on ühistu liikmetele kulupõhine ning madalam kui turul pakutavate värkimisteenuste hinnad."

Teenus on kliendile mugav: pukk sõidutatakse kliendi juurde kohale ja siis tuleb vaid aidata värkijat sellega, et ajada veis pukki sisse, kus siis jalad tõstetakse värkimise ajaks ükshaaval rihmadega üles.

Putko sõnul on esimesed tööd juba tehtud ja klientide tagasiside positiivne. Samuti on värkimisajad broneeritud juba juuli alguseni. "On ka neid, kes on juba ka sügisesse pannud uue aja kinni, sest ideaalne värkimine käib kaks korda aastas," ütles ta. "Lisaks peetakse oluliseks seda, et samal ajal kanname ka kõik värkimise andmed  Vissukese programmi, see annab farmerile ülevaate karja sõrgade olukorrast."

Autor: Urve Vilk, Meelika Sander-Sõrmus