Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suur meelemuutuse koalitsioon

    Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonikõnelustel on Reformierakonna poliitikud justkui ümber sündinud. Uus valitsusliit on leppimas kokku mitut rahamahukat lubadust, mille vastu Reformierakonna juhid veel eelmisel aastal häälekalt sõdisid. Ootamatu meelemuutus viitab sellele, et valitsuskõnelusi dikteerisid sotsid, kes kasutasid ära Reformierakonna soovi jääda iga hinna eest võimule ning säilitada peaministri ametikoht.

    Nüüd kinnitavad Reformierakonna esindajad, et kõigil lubadustel on rahaline kate ja eelarve tasakaal tagatud. Aga kui palju pidi kumbki osapool oma põhimõtetest ja seni väljaöeldust taganema?
    Maksuvaba miinimumi tõstmine
    Uus valitsusliit lubab tõsta maksuvaba miinimumi 154 eurole ja toetada töötuskindlustuse määra vähendamist 0,6% võrra. Kõik see kokku tähendab 1000 eurot brutopalgana saavale inimesele 170 lisaeurot aastas, kommenteeris Reformierakonna volikogu esimees Kristen Michal.
    IRL tegi ettepaneku tõsta maksuvaba miinimumi juba eelmise aasta jaanuaris.
    Vastates oktoobri lõpus Äripäeva lugejate küsimustele, märkis Ligi, et maksuvaba miinimumi tõstmise teema on valitsuses varemgi laual olnud. “Olen olnud ajaloos korduvalt tõstmise algataja, küll aga tauninud viisi, kuidas mulle tulevad selle minu seisukohaga ülepakkumise korras kosja parteid, kes ei kirjutanud seda isegi oma valimisprogrammi ja kelle muud lubadused on eelarvele koormavamad. Koalitsioonikokkulepped on kompromiss, kuhu mahub paraku peamiselt ühisosa,” ütles Ligi Äripäeva online-intervjuus.
    Miinimumi tõstmist arutasid Reformierakond ja IRL ka 2013. aasta augustis.
    Septembris 2013 avaldas rahandusminister Jürgen ­Ligi kahtlust, kas järgmisel aastal on võimalik tulumaksuvaba miinimumi praeguselt 144 eurolt kuus kõrgemale tõsta. “See on väga kallis meede ja selge eelistus kuulub praegu pensioni- ja palgatõusule ja ma isegi olen hakanud mõtlema sedapidi, et olukorras, kus erasektoris kasvas palk ligi 10% kvartalis, ei oleks ka selline maksudega juurde kütmine majandusele hea,” rääkis Ligi “Aktuaalsele kaamerale”.
    Praegu kõne all olevat 154 eurot on Ligi näiteks toonud juba eelmise aasta veebruaris: “Piltlikult öeldes tähendaks tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 10 euro võrra riigi jaoks 20 miljonit eurot laekumata jäävat tulu,” tunnistas ta Pärnu Postimehele.
    Töötuskindlustusmakse vähendamine
    Eelmisel aastal kinnitasid nii ametiühingud kui ka tööandjad, et töötusmakse 3% määr on liiga suur. Reformierakonna poliitikud ei pidanud maksulangetust aga vajalikuks. Nüüd on koos sotsidega lubatud määra alandada 0,6 protsendi võrra.
    Toonane sotsiaalminister ja praegune peaministrikandidaat Taavi Rõivas oli ühtlasi ka töötukassa nõukogu esimees, ning just tema juhitud töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku muuta töötuskindlustusmakse määra.
    “Meie hoiak on töötukassa nõukogu enamuse hoiakust alalhoidlikum ja konservatiivsem. Meie hinnangul peab olema valmis ka selleks, et majandusel ühel või teisel põhjusel läheb halvasti ja see on valitsuse vastutus hoida selleks reserve,” põhjendas Rõivas novembris valitsuse pressikonverentsil.
    “Ärme näpi seda töötuskindlustusmakse määra, see ei ole ilmselt vaid roosiaaed, mis meid tulevikus ees ootab. Ebakindlust on ümberringi väga palju,” rääkis riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi septembris ERRi uudiste­portaalile.
    Septembris riigikogus riigieelarvet kritiseerides ütles sotsiaaldemokraat Eiki Nestor, et töötuskindlustusmakse ei täida juba ammu eesmärki. “Sisuliselt tekitas valitsus olukorra, kus palka saavate inimeste tulumaks on kaks protsenti kõrgem kui näiteks dividendidest toime tulevate inimeste tulumaks,” ütles ta.
    Vaatamata tugevale kriitikale jättis valitsus töötuskindlustusmakse määra 3% peale. Sellele novembris valitsuskabinetis vastu võetud määrusele kirjutasid alla peaminister Andrus Ansip ja sotsiaalminister Taavi Rõivas.
    Viimati langetas valitsus maksemäära 2013. aasta alguses, varem oli see 4,2%, enne majanduskriisi aga 0,9%. Määra vähendamine 2,4 protsendile maksab sotside juhi Sven Mikseri hinnangul ligikaudu 30 miljonit eurot.
    Lastetoetuse suurendamine
    Uus valitsuskoalitsioon on otsustanud, et 2015. aastal tõuseb esimese ja teise lapse toetus seniselt 19,18 eurolt 45 ­eurole kuus. Pered, kes vajavad tuge enam, saavad veel 45 eurot ehk kokku 90 eurot nii esimese kui ka teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 eurole.
    Lapsetoetuste kolmekordistamine oli SDE üks valimislubadus 2011. aasta riigikogu valimiskampaanias.
    Nüüd esitasid sotsid selle ­Reformierakonnaga koalitsiooni moodustamise tingimuseks. Reformierakond on aastaid rõhutanud, et raha lastetoetuste tõstmiseks pole ning on rääkinud vajaduspõhisest toetusest vaesuses elavatele lastele. Reformierakonna esimees Andrus ­Ansip on universaalset lastetoetust võrrelnud raha lennukist külvamisega. “Mis efektiivsusest saab kõneleda, kui riik kogub vaevaliselt maksuraha kokku ja siis külvab selle ühtlase kihina lennukilt üle terve Eestimaa?”
    Taavi Rõivas on öelnud, et lastetoetuste tõstmisele kulub 78 miljonit eurot aastas. Sotsiaalministeeriumi arvutuste kohaselt läheks see plaan maksma umbes 108 miljonit eurot aastas.
    Tulumaksumäära langetamine
    Uue valitsuse suurim lubadus on, et tulumaksu langetamise otsus jääb jõusse. 2015. aasta jaanuaris alaneb see 20%-le. See punkt on olnud Reformi ja sotside suurim erimeelsus.
    “Tulumaksumäära langetamine on olnud pikaajaline maksupoliitiline eesmärk, mis kirjutati tulumaksuseadusesse juba 2006. aastal,” kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi detsembris. “Seda lubadust on tulnud majanduskriisi tõttu edasi lükata, kuid sellest loobumine oleks praegu sõnamurdlik.”
    Sotsid on rääkinud aastaid astmelisest tulumaksust ja tulumaksuvaba määra tõstmisest, mis on nende hinnangul põhjendamatult madal. Novembris tegi sotsiaaldemokraatide fraktsioon ettepaneku jätta ära kavandatud tulumaksu üheprotsendiline langetamine ja jääda senise määra juurde. “Meie ettepanek hoiab ära riigi tulude vähenemise 75 miljoni euro võrra. Seda raha saab kasutada lastega peredele suunatud toetuste suurendamiseks,” ütles sotsiaal­demokraatide riigikogu fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor.
    Oma nõudmiste kuuldavamaks tegemiseks võtsid sotsid käiku venitamistaktika, mis viis ööistungiteni. Seda kritiseeris teravalt peaminister Andrus Ansip. “Mul on küll piinlik ööistungite plakatlikkuse pärast,” ütles ta. “Arvan, et meie riigikogu opositsioonipoliitikud on väga hästi tasustatud, Sven Mikser saab palka 4543 eurot kuus. Selle raha eest ootaksin kvaliteetset tööd, mitte öist tsirkust.”
    Rahandusministeeriumi andmetel maksab tulumaksu alandamine 70–80 miljonit ­eurot aastas.
    Mikser: Reformi omad on kõik parajad pähklid
    Reformierakonna läbirääkijad on kõik parajad pähklid, koalitsiooniläbirääkimiste tulemuseks on aga sotsiaalselt tasakaalustatum riik, ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Sven Mikser. Kahe erakonna programmide ja ideoloogiliste tõekspidamiste vahel on aga endiselt suur vahe.
    Milliste argumentide ja võtetega te Reformierakonna meelt muutsite? Nagu ma olen algusest peale öelnud – ega me ei ole kunagi üritanud sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna programme läbirääkimiste käigus identseks saada. Meie programmide ja ideoloogiliste tõekspidamiste vahel on endiselt suur vahe. Selleks, et oleks võimalik valitsuskoalitsiooni moodustada, tuli esmalt saada selgust, kas kuskil on ka ühisosa, mille pealt oleks võimalik aasta ­aega riiki valitseda ja teha mõningaid olulisi asju ära. Neil oli sama huvi. Rääkisime läbi ja leidsime, et on palju sellist, milles me kokku ei lepi. Samas leidsime, et on võimalik mõnes asjas kokku leppida, kus nemad kindlasti oma varasemast positsioonist eemaldusid.
    Kui lihtne oli läbirääkida ­Jürgen Ligiga? Ma ei ütleks niimoodi, et Jürgen Ligi oli kuidagi eriliselt keeruline. Reformierakonna läbirääkijad on kõik parajad pähklid. Tegelikult tuleb öelda, et mõnes küsimuses oli Jürgen Ligi positsioon sotsiaaldemokraadidele lähemal kui ­Reformierakonnal tervikuna. Eks ta on terava keelega poliitik, aga ma hindan tema seisukohti.
    Kui varem oli valitsus seisukohal, et vahendeid muutusteks ei ole, siis nüüd on katteallikad aga olemas. Kuidas see õnnestus? Katteallikate küsimus on alati kõige keerulisem. Osa sellest on sama finantsjuhtimise skeem, mida on Jürgen ­Ligi varem välja reklaaminud. Osa sellest, ma usun, saame jõustada. Osa sellest katteallikate paketist on ka tõhusam maksude korjamine. Ega see väga lihtne ei ole, ent osutus ikkagi võimalikuks.
    Plaanis on alandada ka töötuskindlustusmakset 0,6% võrra. Kui kalliks see riigile läheb? Küsimus on selles, kui palju seda täpselt alandatakse. Me peame selle sotsiaalpartneritega koos langetama. Me deklareerime seda, mida me peame selle aasta jooksul eelarveliselt võimalikuks. Siin me räägime suurusjärgust 30 miljonit.
    Kes on suurim võitja, kas Reformerakond või Sotsiaal­demokraatlik Erakond? Ma arvan, et kõige suurem võitja on Eesti riik. Meil on nüüd oluliselt sotsiaalselt tasakaalustatum riik kui enne. Oluliselt sotsiaalsema suunitluse ja fookusega. Kui eelmine koalitsioon oma partnerite koosseisult oli liberaal-konservatiivne, siis alustav koalitsioon on sotsiaal-liberaalne. Mulle on see kindlasti oluliselt meeldivam ja südamelähedasem.
    Avalikkus on seda kõike hinnanud kui Reformierakonna 200 miljoni eurost valimiskampaaniat. Mida Teie selle peale vastaksite? See, mis puudutab koalitsioonileppesse kirjutatud meetmeid, siis jääb nende hind mõnevõrra alla 200 miljoni ­euro, aga ma ei usu, et see on Reformierakonna valimiskampaania. Kui Reformierakond teeks üksi kampaaniat, siis ma arvan, et nad teeks seda oluliselt teisiti. Aga valimiste lähenedes on maine ja erakonna tõsiseltvõetavus igale erakonnale oluline. Selles mõttes võib kogu poliitikas olemist vaadelda kui valimiskampaaniat.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.