Gaasi tarbimine kallineb

“Tundub, et Eesti riik on valinud sellise tee, kus maksustatakse kõikvõimalikud tarbimised, olgu selleks alkoholi- või gaasitarbimine, ja siis makstakse nende arvel toetusi,” ütles toiduainetööstusettevõtte Atria juht Olle Horm.

Hormi sõnul on see kummaline ja pikaajaline protsess, mille tulemusena on Eestist saamas väga kallis väikeriik. “Sedasi läheb elamine Eestis nii kalliks, et kogu elamist peabki toetama. Minu arvates ei ole see suund päris õige,” ütles ta.

Atria Eesti Hormi sõnul gaasi oluliselt ei kasuta ja nende jaoks tähendab see aastas umbes 400–500eurost lisakulu. “Asi on siiski põhimõttes,” ütles Horm.

Toorainena kasutamine aktsiisi alla ei käi. AS Nitrofert kasutab maagaasi keemilistes tehnoloogilistes protsessides kui algset toorainet mineraalväetiste tootmisel, mis ei kuulu aktsiisiga maksustamise alla ega peaks seetõttu ettevõtte finantskulutusi eriti mõjutama, ütles ettevõtte juhatuse liige Aleksei Nikolajev. “Vastavalt Eesti seadustele ja euroliidu direktiividele kohaldatakse aktsiis maagaasile siis, kui maagaasi kasutatakse soojuse ja elektrienergia jne tootmiseks,” selgitas ta.

Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi juhatuse esimees Bashyam Krishnan nentis, et Jürgen Ligi teatatud aktsiisitõus mõjutab firmat kindlasti nagu ka teisi ekspordile orienteeritud ettevõtteid

“Soodsa majanduskeskkonna üheks alustalaks on ennustatavus ning iga ootamatu tingimuste muutumine mõjutab ettevõtteid,” ütles Krishnan.

Gaasiaktsiisi tõus vähendab ettevõtete konkurentsivõimet ja suurendab tarbija väljaminekuid, ütles Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov. Kotovi sõnul on gaasiaktsiisi tõus kindlasti kurb uudis kõikidele gaasikasutajtele. “Kallim küte on igal juhul kulu, mis teeb tootmise, kaasa arvatud soojuse tootmise kallimaks,” märkis ta. “Sellega väheneb ettevõtete konkurentsivõime, tarbijale tähendab see suuremaid väljaminekuid.”

Koalitsioonilepingus energiat puudutav valdkond on Kotovi hinnangul vastuoluline.

“See on täis risti vastukäivaid lubadusi,” ütles ta. Eesti Gaasi juhatuse liikme sõnul lubatakse ühelt poolt vähendada sõltuvust Venemaast, ehitades selleks välja Baltic Connector. Teiselt poolt aga öeldakse, et tuleb loobuda gaasist soojuse- ja elektri tootmisel, et pikemas perspektiivis oleks tootmine ainult kohaliku kütuse põhine.

Kotovi sõnul tähendab see, et vähendatakse turgu kõikidele uutele Baltic Connectori-taolistele taristutele, mida soovitakse rajada. “Tekib küsimus, mis allikatest finantseeritakse sellised investeeringud ja kaetakse kulud,” märkis ta.

Otsused on tehtud uisapäisa. Peale selle on Kotovi sõnul koalitsioonilepingu vastuolulised energia-punktid probleemiks biogaasi laiemaks kasutuselevõtuks, sest maagaasi kasutamise vähendamisega biogaas kallineks.

“Selliseid vastuolulisi lubadusi, mis tekitavad ühes või teises valdkonnas probleemi, ei ole mõistlik sedasi lahendada. Need nõuavad arutelu,” märkis Kotov. “Emotsionaalsel tasandil võib neid otsuseid mõista, kuid tegelikkuses oleks vaja rohkem kaaluda.”