Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Eksistentsiaalsed teemad
Tom Stoppardi “Rosencrantz ja Guildenstern on surnud” on hea vaatemäng absurdi ja intellektuaalsust hindavale vaatajale. Lavastus pakub ka hulga äratundmishetki.
Ugalas eelmisel nädalal lavale jõudnud tükis on palju teemasid, mis on tuttavad Shakespeare’i “Hamletist”, kuid need on esitatud teistpidi pööratuna ning fookuseid nihutades. Eksistentsiaalseid küsimusi seejuures on materjalis endiselt palju.
Kõrvaltegelastest solistideks. Lavastuse peategelasteks on kaks meest, Rosencrantz ja Guildenstern, kes “Hamletis” jäid kõrvaltegelasteks. Nüüd on nende kord luubi all olemiseks.
Kui “Hamletis” olid mehed täitmas selget ülesannet printsi tegemisi jälgida, siis selles lavastuses on nad neutraalses situatsioonis. Neil ei ole ei plaane, minevikku ega mälu. Nad on puhtad lehed, kes on lihtsalt olemas – võib-olla ülesande jaoks, mida nad veel saanud ei ole. Nad ei lähe suurt kellelegi korda ning ka neil endil on raskusi taipamisega, kumb on üldse kumb. Nad on anonüümsed kõrvalosatäitjad, kes lihtsalt astuvad lavale, kui antakse käsk ja keegi peab lavale astuma.
Flirt mängulisuse teemaga. Eksistentsiaalsete küsimuste esitamiseks kasutab lavastaja Üllar Saaremäe teater teatris võtet. Ühest küljest on teater see, mis toimub laval, teisalt on teater nähtus, mis valitseb kogu elu ja inimsuhteid. Rosencrantz ja Guildenstern on tegelased nii “Hamletist” kui ka mingist suuremast mängust, mille elu neile ette on lükanud.
Lavastus flirdib peenelt mängulisuse teemaga: mis on mängult, mis on päriselt; kus lõppeb mäng ja kus algab “päris” maailm; kas see, mis tundub “päris”, on päriselt ka “päris”? Peategelased tõstatavad küsimusi, kuid vastused saavad selgineda juba publiku peades. Lisatähelepanu on Näitlejal koos traagikutega, kellel on selles lavastuses märksa mõtestatum osa kui “Hamletis”.
Kummituslikud kangelased. Saaremäe sõnul pakub lavastus “Rosencrantz ja Guildenstern on surnud” näitlejatele suurepäraseid rolle ning on vaimukas ja hoogne.
Lavastus on mõttetihe ning täis intellektuaalset sära, mille jälgimine ei nõua pingelist ajude ragistamist. Kuna lavastuses on nii kriminaalset ainest, absurdi kui huumorit, liigitab Saaremäe selle kriminaalkomöödiaks.
Lavastaja side selle materjaliga on isiklik ning tihe. Saaremäe on varasemalt mänginud nii Hamletit kui ka Rosencrantzi. Nüüd kohtub ta Rosencrantzi ja Guildensterniga lavastajarollis, väites et kuna eelmistest kohtumistest jäi midagi sellest näidendist temasse kummitama, siis ta lihtsalt pidi selle taas käsile võtma.
Krimikomöödia
“Rosencrantz ja Guildenstern on surnud”
Autor: Tom StoppardLavastaja: Üllar SaaremäeOsades: Meelis Rämmeld (Rosencrantz), Aarne Soro (Guildenstern), Andres Lepik (Näitleja), Oleg Titov (Alfred), Tanel Ingi (Hamlet), Carita Vaikjärv (Ophelia), Andres Tabun (Claudius), Triinu Meriste (Gertrud), Margus Vaher (Polonius), Janek Vadi, Vallo Kirs, Kiiri Tamm (Traagikud)Esietendus: 15.03 Ugala teatrisJärgmised etendused: 19., 21.03 ja 8., 12., 14.04Piletid: 8–13 eurot
www.ugala.ee