Kuidas mõtleb uue kodu ostja?

Lisaks mängivad objekti lõpphinna kujunemisel olulist rolli mitmed nüansid, mida klient uue kodu ostinguil silmas peab.

1Partner elamispindade grupi juhi Mihkel Oiderma hinnangul on inimesed kodu valides hoolikad ning üldiselt ka ette valmistunud. "Näiteks buumiajal oli olukord teine, siis oli lihtsalt oluline saada oma maja, ja väga muule ei mõeldud," ütles Oiderma. Tema sõnul on mõni klient lausa nii ette valmistunud, et on välja arvutanud selle, kas uue kodu puhul oleks mõttekam pidada bensiini- või diiselmootoriga autot.

Ober-Hausi kinnisvarahindaja ja analüütik Rain Rätt lisas, et kuigi kinnisvara ostmine on endiselt väga emotsionaalne tegevus, peab tõdema, et viimaste aastate jooksul on ostjate teadlikus tõusnud.

Ideaalse pinna otsinguil. Pindi kinnisvara Tallinna maade ja majade grupi juht Olav Leok leidis samuti, et kinnisvara ostja on põhjalikult ette valmistunud. "Ühistranspordi kuluarvutust küll ei tea, et oleks tehtud. Seda küsitakse tihti suusoojaks, kuid tegelikult see kaalukeeleks ei osutu. Küll on aga olulised kütte- ja kommunaalkulud, need on tihti määravad," tõi ta oma praktikast näiteid. 

Eri Kinnisvara analüütik Siim Simson mainis omakorda, et kui inimesed kolivad enda jaoks tundmatusse piirkonda, siis on tegemist tavaliselt esmakordse kinnisvaraostuga, mida suunab tugevalt objekti või piirkonna hind. Tuttava piirkonna puhul mängivad suurt rolli ka muud näitajad. "Loomulikult otsitakse ideaalis elamispinda võimalikult lähedale töökohale ja laste koolile," märkis ta ja lisas, et paraku alati see ei õnnestu, sest nagu teada, paneb kinnisvara turuväärtuse paika asukoht, asukoht ja veel kord asukoht.

Leok nimetas Äripäeva küsitletud kinnisvaraanalüütikutest aga ainsana, et kui inimesed endale "pesa" otsivad, siis rolli mängib ka asukoha vanus - eelistatakse pigem kaasaegseid maju.

Tööportaali CV Keskus rajaja ja internetiärimees Raivo Hein oli ka üks neist, kel enne kodu soetamist kõik läbi mõeldud. Heinal on kaks elamist, millest üks ostetud-renoveeritud ning teine ise ehitatud. "Mõlema puhul oli palju eeltööd ja see sõltub ikkagi esiteks sinu rahalisest võimalusest, teiseks sinu perekondlikust olukorrast ja kolmandaks sinu iseloomust ja soovidest. Ehitatud maja eeltööks oli ikkagi kontseptsiooni paikapanemine - kuhu, kui suur, mis materjalid, kui kallis. Ostetud maja taandus põhimõtteliselt kohale, suurusele ja hinnale. Kuna tegemist ei olnud primaarse elamispinnaga, siis oli seal ka rohkem vaevanägemist, et leida üles see õige," rääkis Hein.

Linnaruumi hinnakontrastid. Neid, kes endale meeldiva korteri või maja puhul oleksid nõus esialgu planeeritust rohkem kukrut kergendama, on vähe. Ja inimesi teisest äärmusest ehk neid, kel unistuste kodu visioon nii paigas, et kompromissile minekut ei ole, on samuti vähe.

Rätti sõnul ostavad investorid reeglina kesklinna piirkonda ühe- või kahetoalisi kortereid, pered aga suuremaid kortereid või eramuid, mujalt Eestist Tallinna tööle saabujad vaatavad odavamaid äärelinnakortereid.

Simson selgitas, et niinimetatud tugevad väärtused on enamikel kinnisvaraostjatel paigas - kool, bussipeatus, lasteaed, pood ja nii edasi. "Tihti aga rõhutakse ka pehmematele väärtusele nagu piirkonna või konkreetse tänava prestiiž, mida püütakse enda jaoks tõsta läbi mõne tuntud naabri. Alles sel nädalavahetusel rõhutas üks telesaates osaleja, et tema naabrimeheks on olümpiavõitja," märkis Simson ja tõdes, et inimestele läheb see korda, see on lugu, mida tahetakse ka teistele rääkida.

Maaklerid märgivad, et linnaruumis võivad hindadel olla sageli suured käärid. Näiteks Kalamajas on nn nukumajade piirkond üks hinnatumaid, aga paar kvartalit edasi tuleb pigem tööstusala ning seal võivad hinnad üsna drastiliselt kukkuda.

Veel ühe samalaadse näite saab tuua samuti Tallinna vanalinnast. Oiderma sõnul mõjutab selle piirkonna puhul sada meetrit ühele või teisele poole hinda palju, isegi kuni kolmandiku võrra. "Kui korter on lärmaka kõrtsipiirkonna lähedal, siis on müümine ja ostmine üsna raske. Samas, kui korter asub paigas, kus baarid ja kõrtsid on küll lähedal, ent inimese kodutee või trajektoor on teine, on hind kõrgem. Objekt jääb just sellest kärarikkast piirkonnast välja," märkis ta.

Milles järele anda? Unistuste puhul kipub olema oht, et need on kas liiga suured ja täitmatud või tuleb unistusse korrektiive teha. Oiderma hinnangul annavad inimesed üldiselt kõigepealt järgi asukohas, seda eeskätt siis, kui leitakse muudele kriteeriumidele vastav elamine. "Kes tahab kindlasti elada Kalamajas, sest piirkond on nii kuulus ja romantiline, võib end hoopis leida Lasnamäelt, kus oli selline korter nagu ta soovis ja mille eest jõuab ka maksta," lausus Oiderma. Samuti võidakse korterite puhul osta näiteks neljatoalise asemel kolmetoaline.

Simson märkis, et kinnisvarasektoris on levinud, et kui paljud inimesed alustavad majaotsinguga Pirital, siis pooled lõpetavad korteriga Peetri alevikus või Laagris, sest hammas ei hakka enamale lihtsalt peale. "Sel juhul pole midagi parata - lapsed peavadki kooli vahetama ja vanematel on töölesõit teisest suunast. Samas on üha rohkem kinnistunud see, et kui asukohas ollakse valmis tegema mööndusi, siis nn tugevates väärtustes, näiteks lastega peredel kooli puudumine, järele naljalt ei anta," selgitas ta.

Hein rääkis, et tema ehitatud maja sai täpselt selline nagu olid soovid-plaanid, ostetud maja renoveerimisel sai tema hinnangul aga veidi kiirustatud ja seetõttu sai just sai energialahendus mitte just see, mis oleks võinud või pidanud tulema.

Olav Leok Pindist sõnas, et 99 protsendi ulatuses ideaali ei leita, sest ideaal maksab selgelt rohkem kui selleks võimalusi on. "Ohverdatakse asukoht ja viimistlustase, tubade arvus naljalt mööndusi ei tehta, sest igale toale on selge funktsioon planeeritud," viitas ta sellele, et inimesed planeerivad kodu hoolikalt.

PANE TÄHELEMida jälgib ostja kodu valimisel?Kohalik infrastruktuur (kool, lasteaed, kauplus, arstiabi, ühistransport, sportimisvõimalused jne) on saamas üha tähtsamaks kriteeriumiks, kusjuures kinnisvaraeksperdid rõhutavad selle puhul eelkõige komplekssust.Teede olukord mängib rolli pigem siis, kui kodu asub linnast kaugemal. Eriti oluline on teede olukord uusarenduste puhul. Linna sees teede olukord nii oluline ostjate meelest pole.Piirkonna turvalisus ja ühistranspordiküsimus. Oluline on, et peatus oleks lähedal ja saaks mugavalt linna sõita. Selliseid asju mõeldake reeglina mitu aastat ette, eeskätt lapsi silmas pidades.Korterühistu tegevus (remondifond, tehtud ja planeeritavad tööd) on ostjale üks olulisemaid kriteeriumeid. Reeglina palutakse kinnisvaramaakleril välja selgitada nii korteriühistu võetud laenud kui ka tulevikuvisioon ehk mida plaanitakse lähiaastatel tegema hakata.Sundkulutuste osakaal, eelkõige kütte hind.Kasutusloa või ehitusloa olemasolu, tehnovõrkude olemasolu ja nende kvaliteet.Kaugus kesklinnast. Hinna määramisel pole see ehk niivõrd oluline, eriti siis, kui kõik eluks vajalik on lähedal.Allikad: Mihkel Oiderma ja Rain Rätt