Hoiatus: USA insaiderid väljuvad börsilt

USA aktsiaindeksile S&P 500 on aasta alanud rohkem kui 2% suuruse tõusuga. 21. märtsil kerkis indeks uue päevasisese rekordini, kui puudutas ära 1883,97 punkti taseme.

Vaatamata Föderaalreservi stiimuli vähendamisele, on investorid keskendunud eelkõige USA majandusnäitajatele, mis on viimastel kuudel olnud oodatust paremad.

Näiteks on töötuse määr langenud alla 7%, kasvanud on nii tootmistegevus, eluasemeturg kui ka palgad. Tundub, et need põhinäitajad lähevad investoritele rohkem korda kui USA keskpanga stiimulprogrammi vähendamine.

19. märtsil vähendas Föderaalreserv igakuise stiimulprogrammi suurust veel 10 miljardi dollari võrra, 55 miljardi dollarini. Tegemist on kolmanda kvantitatiivse leevendamisega, mis sai alguse 2012. aasta septembris, ning kuni detsembrini ostis Föderaalreserv iga kuu 85 miljardi dollari väärtuses võlakirju. Keskpank on praeguseks vähendanud stiimulit 30 miljardi võrra.

Kuigi see pole USA aktsiaindeksitele erilist mõju avaldanud, müüvad insaiderid siiski oma osalusi. Kas põhjuseks võib olla see, et aktsiate hindu peetakse liiga kõrgeks, prognoositakse langust ning üritatakse põgeneda? Michigani ülikooli finantsprofessor Nejat Seyhun arvab, et investoreid võib insaiderite praegune müük eksitada, sest varem pole sellised tehingud aktsiaturgudele erilist mõju avaldanud. “Praegune sõnum insaiderite tehingutest on 25 aasta pessimistlikem,” lisas Seyhun. Insaider ei pruugi tema sõnul olla alati ettevõtte juhtkonda kuuluv inimene, vaid ka isik või ettevõte, kellele kuulub üle 10% hääleõiguslikest aktsiatest, nagu ühisfondid või riskifondid.

Investoritele hoiatus, mitte soovitus. Vastu­pidiselt sellele, mida paljud investorid võivad arvata, ei riku insaiderid seadust, kui oma aktsiaid müüvad. Insaiderite tehingud on ebaseaduslikud vaid siis, kui tehakse tehinguid info põhjal, mis pole teistele investoritele teada, näiteks enne majandustulemuste avaldamist või enne ülevõtmist. “Kui selliste asjade kohta teateid pole, võib insaiderite tehinguid seaduslikeks pidada,” ütles Seyhun.

Arvestades, et USA väärtpaberiturgudel on insaiderite tehingute seadustes ka lünki, võivad aktsiamüügid siiski näidata insaiderite nägemust aktsiaturu või majanduse kohta. See küll ei tähenda, et nüüd peaks kõik investorid tormama aktsiaid müüma, pigem võiksid investorid olla valmis müüma. Eelkõige tasuks silmas pidada valdkondi, kus insaiderid on kõige aktiivsemalt aktsiaid müüma asunud: kapitalikaubad, tehnoloogia, kestvuskaubad (autod, tööriistad) ning kulukaubad nagu söök ja jook, riided ning tubakas. Kui keegi peaks tahtma parasjagu USA aktsiatesse investeerida, tuleks vaadata just neid sektoreid, milles insaiderid pole pessimistlikud. MarketWatchi teatel on sellised energia-, tööstus- ja finantsettevõtted.

Insaiderite müügi mõju väike. Kui analüüsida mõne konkreetse aktsia käitumist pärast insaideri müüki, võib tõdeda, et suuri järeldusi teha ei saa.

5. märtsil müüs veeldatud maagaasiga tegeleva ettevõtte Cheniere Energy asepresident ­Jean Abiteboul 30 000 aktsiat, mille turuväärtus oli 1,5 miljonit dollarit. Abiteboul müüb aktsiaid harva, mistõttu võis mõni investor uskuda, et lugu on ohtlik. Aktsia hind pole pärast seda aga kukkunud, vaid tänavu hoopis 20% tõusnud.

6. märtsil müüs finantsfirma Prudential ­Financiali asepresident Peter Sayre 2200 aktsiat, saades tehingust 191 000 dollarit. Sayrel, kes ostab ja müüb aktsiaid regulaarselt, on praegu pisut alla 9000 aktsia. Pärast tehingut on aktsia hind hakanud külgepidi liikuma, kuid seda ei saa panna ainult Sayre müügi süüks. Analüütikud peavad põhjuseks eelkõige aktsia tehnilist analüüsi.

Hiljuti langes Prudential alla 50 päeva libisevat keskmist ning mõne analüütiku arvates võib aktsia olla tehnilises mõttes katki. Veebruaris teatas ettevõte neljanda kvartali majandustulemused, mis olid nõrgemad kui analüütikud ­ootasid.