Täiendava kogumispensioni kuldaeg sai läbi

“Turu tervikstatistika kõneleb laiema elanikkonna seas levinud leigest suhtumisest säästmisesse ja pikema perspektiiviga investeerimisse,” kommenteeris olukorda Nordea Pensions Estonia juht Angelika Tagel.

Tageli sõnul on Eestis veel pikk tee käia, et jõuda Põhjamaadele iseloomuliku finantskäitumiseni, mille juurde kuulub teadlik ning pikema tulevikuvaatega isiklike finantside planeerimine.

Soodustused jätavad inimesed külmaks. Riigi ellu viidud kogumispensioni süsteemi järgi on elustandardi hoidmiseks vanaduses tarvis toetuda kõigile kolmele pensionisambale, sest riiklik pension ja teine sammas annavad parimal juhul kokku vaid umbes 40% inimese pensionieelsest kuusissetulekust. See pole aga äraelamiseks rahuldav tase.

Kuigi riik on teinud III samba investeeringutele mitu soodustust, pole see lahendus inimeste jaoks piisavalt atraktiivseks muutunud. Kriisi aastatel oli liitujate arvu langus põhjendatud, kuid majandusliku olukorra paranedes pole numbrid kasvama hakanud. Kolmanda samba pensionifondide osakuomanike arv on viimase nelja aasta jooksul vähenenud igal aastal mõne tuhande võrra. 13 registreeritud III samba pensionifondi kogumaht kasvas aastaga vaid ligi 3%. Ka kindlustusseltside kaudu investeerimine kiratseb.

Seda, et inimeste huvi täiendava kogumispensioni võimaluste vastu on alates finantskriisi algusest vähenenud, kinnitab enamik III samba pensionifondide haldajate esindajaid. Kuigi mõni fond on osakuomanike arvu suutnud suurendada, jääb üldine statistika siiski pessimistlikuks.

Eestlased säästavad vähe. Leiget suhtumist pensionipõlveks säästmise vastu põhjendatakse eraisikute kõrge laenukoormuse ja üldise säästmisharjumuste puudumisega. “Eesti inimeste väikesed säästud ei ole pelgalt vaid III samba temaatika. Meie elanike finantssäästude tase on madalam võrreldes näiteks paljude teiste ­Euroopa Liiduga liitunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega,” lausus Swed­bank Investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.

Ka ERGO Funds ASi juhatuse liige Alo Alunurm kinnitas, et kuigi ettevõtte pensioniinvestorite arv on aastaga veidi kasvanud, näitab investorite koguarv turul ikkagi langustrendi. “Juhul kui seadusandja mängureegleid ei muuda, siis tõenäoliselt jääbki see osa turust kiratsema,” arvas Alunurm.

Võimalik soodustav käik seadusandja poolt võiks tema sõnul olla näiteks täielik tulumaksu­vabastus III samba investeeringutele, mis tähendab olemasolevate maksusoodustuste piirangute täielikku kaotamist III samba sissemaksetele.

Lootus hoiakute muutumisele. Kehvadest statistilistest näitajatest hoolimata loodavad fondijuhid, et eestlased teevad oma säästmisharjumustes pöörde ning hakkavad vanaduspõlveks raha kõrvale panema. Muid tõhusaid alternatiive praegu näha ei ole.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst oli kindel, et huvi pensionikogumise vastu kasvab tulevikus ühes inimeste arusaamisega, et riigipension ei ole jätkusuutlik ja täiendavat pensioniraha kuskilt loota ei tasu. “Kolmanda samba fondidele ja ka elukindlustustoodetele on pensionisüsteemis pandud väga suured ootused ja lootused, mis tähendab, et III samba olulisus kogu pensionisüsteemis peab kindlasti tõusma,” märkis Holst lisades, et vastasel juhul tuleb inimeste pensioni suuruse ootuseid korrigeerida.

Sama lootis ka Tagel, kes üheks täiendavaks lahenduseks peab tööandjapensioni paremat rakendamist III samba raames.

 

III samba võimalused

1. Pensionifondid. Valida saab 13 registreeritud pensionifondi vahel.Pensionifondi kogudes on riskitase kõrgem ning tulevane intress ei ole teada. Fondide abil kogudes on võimalik pikaajaliselt rohkem teenida, ent garantiid tulususele ei anta. Samas võib raha koguda üheaegselt ka mitme erineva kindlustustoote või fondi abil.

2. Garanteeritud intressiga kindlustus. Garanteeritud intressiga pensionikindlustus on klassikaline kogumiskindlustus. Kliendi ja kindlustusseltsi vahel sõlmitakse leping, kus fikseeritakse lubatud tootlus. Inimene hakkab tegema sissemakseid vastavalt oma võimalustele. Investeerimisriski kandmise annab ta üle kindlustusandjale, kes garanteerib kliendil teatud minimaalse reservide tootluse. Heade investeerimistulemuste korral võib selts maksta kliendile ka lisaintressi. Kogumisperioodi lõpuks koguneb summa, mis makstakse kliendile välja vastavalt lepingus fikseeritud valikule.Praktikas toimub vara kogunemine kindlustusseltsis nii:– inimene maksab kindlustusmaksed; – kindlustusselts arvestab sellest maha oma kulud ning arvestab ülejäänud raha kindlustusreservi;– kindlustusandja investeerib seaduse piires kindlustusreservi varad.Nende investeeringute väärtuse kasv on üheks osaks kliendi kasust. Teise osa moodustab lisaintress, mida kindlustusandja maksab kliendile saadud kasumi arvel. Lisaintress kantakse reeglina ka kindlustusreservile.Pensioni ehk väljamaksete kogusumma on vastava lepingu alusel moodustunud kindlustusreservi suurus lepingu lõppedes.

3. Investeerimis­riskiga kindlustus. Investeerimisriskiga elukindlustus on väga suure investeeringute hajutamise võimalusega finantstoode. Inimene määrab ise, kui suure osa kindlustusmaksest selts teatud investeerimisfondi investeerib.Võimaldab:– mõjutada ise oma investeeringute käekäiku ja tootlust; – koostada investeerimisportfell erinevatest rahvusvahelistest investeerimisfondidest (iseseisvalt või spetsialistide abiga); – muuta vajadusel oma investeerimisportfelli struktuuri.Väljamaksete kogusumma on fondiosakute summa kokku lepingu lõppedes.

 

Miks tasub investeerida III sambasse?

Pensionäride arv Eestis suureneb. Väljakujunenud elustandardi hoidmiseks peab uuringute kohaselt inimese pension olema ca 65–70% sissetulekust. Hinnanguliselt annavad riiklik pension ja kohustuslik kogumispension kokku umbes poole inimese pensionieelsest kuusissetulekust.III sambasse investeerimist toetab riik maksusoodustusega. Investeerides kuni 15% kalendriaasta tulumaksuga maksustatavast tulust III sambasse, saab klient riigilt sissemaksete eest 21% tulumaksu tagasi.sissemaksete suuruse määrab inimene ise, makse suurust on võimalik muuta.

III samba miinused

Osa III samba osakutega teenitud kasumist söövad ära pensionifondide valitsemistasud.Pensionifondide valitsemistasu pole seotud fondide edukusega.Raha väljavõtmisel enne 55. eluaastat tuleb maksta kogu investeeringu pealt tulumaksu.Investeerimisel läbi kindlustusseltsi läheb osa sissemaksest kindlustuskaitse makseks.

 

Kas III sammas on atraktiivne lahendus?

Rainer Saad, Äripäeva börsitoimetajaKolmas sammas tasub end siis kõige paremini ära, kui hakata juba noores eas sinna koguma. Need, kes 45aastaselt selle enda jaoks avastavad, võivad olla hiljaks ­jäänud ega pruugi teenida pensionile olulist lisa. Samas tulumaksutagastus võib olla ahvatlev, aga kui jagada see 21% näiteks 25 aasta peale, võib saada ­aimu, kui suur tootluselisa tegelikult on.Nagu fondide puhul ikka, ei ole investoril seal investeeringute suhtes otsustusõigust. Need, kes pole fondi tootluse või strateegiatega rahul, võiksid õppida ise investeerimise selgeks ning osta aktsiaid omal käel.