Eesti saab tööregistri

Eile võttis riigikogu 82 poolthäälega vastu seaduse, millega luuakse töötamise register, et koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate isikute kohta. Riigikogu pressiteenistuse teatel kogutakse kogu töötamisega seonduv informatsioon ühte elektroonilisse keskkonda, mis aitab vähendada maksu- ja tolliameti, töötukassa, sotsiaalkindlustusameti, tööinspektsiooni, haigekassa ning politsei- ja piirivalveameti halduskoormust ja dubleerivat tegevust nii andmete esitamisel, kogumisel kui ka töötlemisel.

Kaare ütles, et töötamise registreerimise süsteem on riigi seisukohalt positiivne algatus, mille tulemusena võiks suureneda töötajate kindlustunne, kuna töösuhted on täpsemalt registreeritud.

Kalevi juhi teatel võiks tööregistriga ka väheneda tööjõumaksudega petmise võimalused, samuti aitaks see kaasa ausamale konkurentsile ettevõtluses.

“Loodan, et tööregistri loomisega ei suurene bürokraatia, vaid hoopis väheneb ettevõtete vajadus dubleerivalt riigi süsteemidesse andmeid esitada. Riigi infosüsteemid on pahatihti kohmakalt üles ehitatud ega pole üksteisega seotud, see muudab nende kasutamise ebamugavaks. Hea oleks, kui uue registri loomisega suudetaks seda probleemi vältida,” ütles Kaare.

Andmed tuleb esitada ­enne tööle asumist. Rahandus­ministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro sõnul teeb uus register tööandja elu lihtsamaks.

“Kui praegu on tööandjal töötaja haigekassas registreerimiseks aega seitse päeva, siis alates 1. juulist tuleb andmed tööd tegeva inimese kohta esitada MTA loodavasse registrisse enne inimese faktilist tööle asumist,” selgitas Oro. “Registreerimine hakkab toimuma ainult e-maksuametis, haigekassasse enam töötaja andmeid esitama ei pea.”

Registri üks oluline eesmärk on ümbrikupalga maksmise vähendamine.

Registreerida saab telefoni teel. Tööandjate halduskoormuse leevendamiseks luuakse lihtsustatud töötamise registreerimise võimalus: kui ei ole võimalik kõiki töötajat puudutavaid andmeid kohe e-maksuameti kaudu registrisse kanda, saab tööandja isiku töötamise alguse registreerida ka telefoni teel või lühisõnumiga.

Töötaja peavad registreerima kõik tööd pakkuvad juriidilised ja füüsilised isikud. Registreerida tuleb töötamine, millest tekib Eestis maksukohustus ja seda olenemata lepingu vormist. Erandina tuleb registreerida ka vabatahtlik töötamine äriühingus ja FIE juures.

Oro sõnul on kavandatava registri teine oluline eesmärk tööandjatele “ühtse akna” loomine riigiga suhtlemiseks. “Register võimaldab vähendada tööandjate halduskoormust, sest riigiasutused saavad neid puudutava info töötajate kohta registrist. Riigi ülesanne on tagada, et andmed õigel ajal ja õigete asutusteni jõuaksid,” rääkis Oro.

Tööregistris sisalduvad andmed on edaspidi aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste, nagu ravikindlustus, pension, töötuskindlustushüvitis jne, tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel.

Kasutama hakkab mitu riigiametit. Registrit hakkavad kasutama maksu- ja tolliamet, töötukassa, sotsiaalkindlustus­amet, tööinspektsioon, haigekassa, politsei- ja piirivalveamet ning jääb ära dubleeriv tegevus andmete esitamisel, kogumisel ja töötlemisel.

“Uue registriga muutub info töötamise registreerimisest kättesaadavaks kohe esimesel päeval ning töötaja saab ise vaadata, kas tööandja on tema töötamise registreerinud, maksud tasunud ning kas tal on sellest tulenevalt õigus sotsiaalsetele tagatistele,” rääkis maksu- ja tolliameti töötamise registri projektijuht Kristi Laul.

Kui tööandja jätab töötaja registreerimata, saab maksuhaldur rakendada sunniraha kohustuse täitmisele suunamiseks ning samuti alustada väärteomenetlust. Rahatrahvi ülemmäär registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest on füüsiliste isikute puhul kuni 300 trahviühikut ning juriidiliste isikute puhul kuni 3200 eurot.