Kreenholmi tuleb hiigelarendus

Rootslaste miljardite eurode ja paarikümne aasta megaprojekt Narva päästerõnga ja uue linnaosa rajamiseks näitab esimesi edusamme.

Suletud saar. Selleks, et suletud Kreenholmi tehasekompleksi pääseda, tuleb sõita õige numbrimärgiga autoga kõrge trellitatud raudvärava taha ja helistada õigelt telefoninumbrilt teisele õigele numbrile. Ükski inimsilm Eesti kirdenurgas 30hektarist arendust ei valva. Narva kesklinnast kahe kilomeetri kaugusel Varesesaarel lasub kõrvulukustav vaikus, mida häirivad vaid kajakad.

Kuna 2008. aastal alanud lammutustööd Kreenholmi muinsuskaitsealustes vabrikutes ning nende vahelt nõukogudeaegsete tehasehoonete maa pealt pühkimine on pea täielikult lõpetatud, on ka ehitusmehi-lammutajaid saarel vähe. Tehasekompleksi rootslastest omanike eestimaine käepikendus, ekstra selle ala taastamiseks loodud ettevõtte OÜ Narva Gate juht Jaanus Mikk tiirutab oma maasturiga tühjade vabrikute vahel uhkes üksinduses.

Välismaine kapital näeb potentsiaali. Piirilinna keskusele lähim, Narva jõe kaldal asuva Joala vabriku viiekordne hoone on suursugune tondiloss. Uksed-aknad ees, korralik katus peal, aga seest tühi. Kreenholmi endistest tehastest saab just Joala esimesena uuenduskuuri. Sellest saab büroo- ja ärihoone. Mikk loodab, et ehk juba viie aasta jooksul, kuid vekslit veel välja käia ei söanda. Praegu käivad läbirääkimised välismaiste ettevõtetega, kes võiksid hoonesse kolimisest huvitatud olla.

"Need on maailma masti nimed. Seni on enamus huvist tulnud lääne poolt, sügisel käisid ärimehed Londonist, kevadel tulevad itaallased. Ka Venemaalt on vaatamas käidud. Enim on siin esindatud ilmselt Skandinaavia kapital, kuid leidub ka Eesti ja Vene oma," valgustab Mikk.

Ükski tehasehoone ei hallita ega kopita. Alates Kreenholmi sulgemisest on Narva Gate vahetanud välja kõikide vabrikute katused, et hooned pika ehitusperioodi üle elaksid. "Me alustame hoonete taastamist linna poolt. Liigume järjest kaugemale, edasi Varesesaarele, suunaga Venemaa poole. Kõige esimesena jäävadki ette endised inseneride elamud Joala tänaval, väljaspool otsest arendusala. Need võtame käsile juba sel aastal," sõnas ta.

Üksildane ketruspink. Meil veab, Joala vabriku uks on paokil, astume sisse. Siseneme hirmkülma heleroheliste seintega saali, mille kõrget lage kannavad tihedates ridades sambad. Tervel korrusel pole ühtegi vaheseina ega küttekeha. Sooja andsid varem ruumi täitnud ketrusmasinad. "See on tüüpiline Kreenholmi tootmissaal. Ühtegi vaheseina pole, pikad-pikad saalid. Kõige pikem ruum on meil 120 meetrit. Siia on planeeritud kaubanduspinnad. Tulge, kolmandal näete ühte alles jäänud ketruspinki. Paremad osteti vabriku sulgemisel Pakistani ja Aafrika tehastesse ära," teeb Mikk Joala hoones ringkäiku.

Kunstikirega Mikk päästis tehase vara mahamüümisel-hävitamisel 600 niklist muinsuskaitsealust mustrišablooni, mida ta ühel päeval Varesesaare endisse puuvillalattu rajatavas tööstusmuuseumis näidata loodab. Praegu ootavad need laos oma auväärset kohta eksponaatidena.

Suletud manufaktuuris tööpostil. Joala kõrvalhoones, endises Georgi vabrikus töötab ööpäev ringi veel viimane tööstusettevõte - SKS ehk Svenskt Konstsilke, kelle kümmekond töötajat toodavad kunstsiidi. Kuid Miku sõnul kolivad ka nemad sealt ilmselt järgmisel aastal välja. Narva Gate pakkus esialgu Georgi vabrikut Ida-Virumaale kolimise plaane haudunud Sisekaitseakadeemiale, kuid see jäi katki.

Vanasti voolas Joala ja Georgi vabriku vahel kanal, kuid täna pääseb ühest hoonest teise kuiva jalaga. Tulevikus voolab arendajate unistustes seal jälle vesi. Joala ja Georgi vabriku kõrval laiutab suur lage plats - sealt on maatasa tõmmatud nõukogudeaegsed vabrikuhooned. Jaanuaris ETVs linastunud Jaak Kilmi Narvast rääkivas dokumentaalfilmis "Paberist linn" töötas just sellel platsil kudumis-, värvimis- ja froteevabrikute langevate rusude vahel punane kopp.

Veealused skulptuurid. Kimame Miku maasturiga edasi, järgmine peatus - Varesesaar, vana ketrusvabrik, mil naabriks "uus" kudumisvabrik. Sinna pääsemiseks ületame Narva jõe kuivaks jäänud kanali, kus voolab vesi vaid siis, kui Narva veehoidlas vesi liiga kõrgele tõuseb. Arenduse arhitekti Ülar Margi meelest võiksid kanalit kaunistada veealused skulptuurid, mis oleksid veetasemest sõltuvalt, vahel rohkem näha, vahel vähem. Detailplaneeringus pole tulevikusaarele ette nähtud ühtegi tööstusfunktsiooni, ainult puhkamine, mängimine ning vaikse ja viisaka äri ajamine.

Otse saare tühjade vabrikute külje all käib kõva sagimine, nimelt kulgeb seal üle jõe Venemaale rippsild, mida mööda jalakäijad Ivangorodi ja Narva vahet saalivad. Elu Varesesaarel käib sõna otseses mõttes venelaste pilgu all, sestap tuleb kõik suuremad saare ümberkorraldusplaanid ka naaberriigi piirivalvuritega kooskõlastada. Seni on kulgenud kõik arutelud rahumeelselt, sest ka ivangorodlastele on tuleviku-Kreenholm töökohtade oaas.

Uued 20kordsed kõrghooned spaahotellide-korterelamutega on planeeritud saare lõunaossa, muinsuskaitse näeb ette, et ida ja lääne poolt ei tohi ajaloolist hoonestust varjata. Kõik see valmib kuklas tuksuva perspektiiviga, et vaid 140 kilomeetri kaugusel on miljonilinn Sankt Peterburg, kus kasvab üha suurem huvi oma raha Eestis investeerimise vastu.

Kreenholm töötab edasi. "See jääb tavaliselt uudistes tagaplaanile, et me kolisime Kreenholmi ajaloolisest osast küll tootmise välja, kuid meil on jätkuvalt tööstuspark, kus saab 50 rentnikult tööd tuhat inimest. Kreenholmi nime all toodetakse seal mööbli katteriiet. See asub endise viimistlus- ja õmblusvabriku alal, mis jääb sellest arendusest välja. Tekstiili, elektroonika, metalli töötlemine, kingsepp, isegi mesinik," loetleb Mikk.

Nõukogude aja tipphetkedel töötas Kreenholmis ligi 13 000 inimest, kellest omajagu tulid praegu piiri taha jäävast naaberlinnast. Töötajate arv hakkas aga tekstiilitööstuse üha hoogsama odavasse Aasiasse kolimisega järk-järgult vähenema ning nullindate lõpuajal enne saarelt minema kolimist sai tehases tööd paartuhat inimest.

Linna päästerõngas. "Narva on olnud seni monofunktsionaalne - puhtalt tööstuslinn. Narva tulevik seisnebki selles, et talle tuleks funktsioone juurde - lisaks tööstusele ka turism ja muu majandustegevus. Väga suur osa tööstusest on tänaseks kokku kukkunud, seega sai selgeks, et vanal moel pole võimalik enam jätkata," seletab Mikk.

Mitu korda jookseb Miku jutust läbi lause "Meie õnn ja õnnetus on see, et see arendus on nii suur." "Seda siin pole võimalik arendada viie või kümne aastaga. Kui ütleme, et selleks võib minna isegi 25 aastat, vaadatakse, et see on ju hullumeelsus. Meie omanikel aga on suur kogemus selliste projektidega. Nad said kohe aru, et see pole mingi kümne aasta asi. Sellepärast on nad ka siinsetesse arengutesse rahuga suhtunud."

OÜ Narva Gate

-spetsiaalselt Kreenholmi kinnisvara haldamiseks 2007. aastal loodud ettevõte, kel on ka mujal Eestis väiksemaid kinnisvaraprojekte

- firma tegevjuht Jaanus Mikk esindab Eestis rootslastest omanike huve, tegeledes 2-3 päeva nädalas Narvas Kreenholmi kinnisvaraga, lisaks töötab Narvas kohapeal 6 inimest

-Narva Gate'i osanikud on rootsi ärimehe Mats Gabrielssoni firma GIAB Eesti ja tema äripartneritele, Claessoni perekonna liikmetele kuuluv CA i Estland

-Lisaks Gabrielssonile kuuluvad firma juhatusse veel rootslased Andreas Claesson, Johan Damne ja Kenneth Eriksson