Narva: Eesti riiki pole siin kohal

"Ükski Eesti Vabariigi minister pole siin käinud. Oleme kutsunud küll, aga mitte keegi pole tulnud alates 2007. aastast, mil meie siin toimetame. Carl Bildt näiteks helistas paari nädala eest enne Narva Põhjamaade välisministrite nõupidamisele tulekut ja tahtis väga meid külastada. Ta tuli koos Rootsi suursaadikuga ja oli siin toimuvast vaimustuses," rääkis Mikk.

Kreenholmi kolossaalprojekt pälvis alguses Narvas seinast seina tähelepanu. Otsest isiklikku viha Mikk ei tundnud, kuid umbusku jagus omajagu. "Me oleme üle elanud detailplaneeringuid nii Tallinnas kui Narvas, siin Narvas pole linna poolt ühtegi takistust olnud. Pigem ütlesid nad, et tehke ainult kiiremini. Nad tunnetasid, et see on linnale päästerõngas. Siin pole ka n-ö aktiivseid hulle, kodanikuühiskonna kogukondi, kes hakkaks õlekõrt pooleks tõmbama. Kahjuks pole aga riik üritanud mitte mingil moel siia panustada, väga harva on huvi tuntud. Kohati tundub, nagu see polekski Eestimaa osa. Samas on siin ju metsik ressurss, mis tuleks ära kasutada. Ma ei mõista enam, mis poliitikute peas toimub. Vaadates, mis Krimmis toimub - kas ka see ei pane neile mõistust pähe, et siia oleks rohkem Eesti riiki kohale vaja? Ka välismaalased saavad sellest paremini aru, et siia oleks vaja panustada, et luua siia tugev tükk Eestimaad," arutles Mikk.

Välismaalaste suurest huvist Narva vastu kõneleb see, et peaasjalikult käivad Kreenholmi arendamise ja pindade rentimise läbirääkimised välismaiste ettevõtjatega, kes tulevad valdavalt Soomest ja Rootsist, kuid ka näiteks Venemaalt, Inglismaalt ja Itaaliast.

 "Eestist tuleb ka selle vastu siin kindlasti huvi, kui siia tekib juba üks tõmbepunkt. Aga me oleme liiga suur objekt, et orienteeruda vaid Eesti turule. Narva linn üksi ei kanna välja seda projekti, Eesti üksi ka mitte. Siia on vaja suuremat seltskonda. Kogu arendus elab puhtalt erakapitali toel. Rootslased panevad siia igal aastal raha juurde, sest seda on ju vaja üleval hoida. Ühtegi toetust pole me riigilt saanud, vaid Narva tööstuspark on pisut aidanud. Samas, me ei saagi näiteks EASilt toetust küsida, sest meil pole ju võimalik näidata ühtegi kindlat tähtajalist projekti," rääkis Mikk.

 "Territoorium on praeguseks stand-by-seisundis, kui kusagil renoveerima-ehitama hakata, ei peaks enam ühtegi vana asja likvideerima hakkama, kohe saab asjaga pihta hakata. Esimeses järgus renoveerime Joala tänaval kunagise asedirektori maja, direktori maja ning villa, mis jäävad täitma elamute funktsiooni," sõnas ta.