Valitsemissektori defitsiit mullu vähenes

Artikkel

- Uudised
- Indrek Kald
- 27. märts 2014 kell 5:08
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsemissektori defitsiit mullu vähenes
Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli mullu esialgseil andmeil 0,2% ja võlatase 10% sisemajanduse koguproduktist, teatas statistikaamet.
Aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 34 miljoni euroga. Keskvalitsuse puudujääk vähenes 2012. aasta 123 miljonilt eurolt eelmise aasta lõpuks 14 miljoni euroni.
Kohalike omavalitsuste sektori defitsiit suurenes aastaga ligi kolm korda ja oli 83 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustusfondide sektori eelarve oli ka seekord 63 miljoni euroga ülejäägis, ent see oli kasinam kui kolmel eelneval aastal.
Nii valitsemissektori kogukulude kui ka -tulude maht oli mullu 3% suurem kui aasta varem. Maksutulusid laekus valitsemissektori koondeelarvesse 5% enam. Teist aastat järjest kasvasid enim laekumised üksikisiku- ja ettevõtete tulumaksudest (kokku 15%).
Olulise vähenemise tegid läbi omanditulud (langus 16%), seda peamiselt vähenenud dividendide tõttu. Aastaga vähenesid oluliselt välisabi tulud, kuid selle muutuse juures tuleb arvestada 2012. aasta kõrgemat tulude baasi – 2013. aastal moodustasid välisabi tulud 405 miljonit eurot, 2012. aastal 506 ja 2011. aastal 432 miljonit eurot.
Üsna suur oli muutus investeeringukuludes – 2013. aastal kulutas valitsemissektor investeeringuteks 154 miljonit eurot vähem kui 2012. aastal.
Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) kasvas 132,7 miljoni euro võrra, jõudes aasta lõpuks 1,8 miljardi euroni. Võla kasvu panustasid nii kohalikud omavalitsused kui ka keskvalitsus. Keskvalitsuse poolt väljaantud pikaajaliste võlakirjade maht vähenes 4% ning laenudega seotud kohustused kasvasid 8%. Välisvõla osatähtsus keskvalitsuse võlakohustustest oli ligi 90%.
Eesti osalus Euroopa ajutises päästemehhanismis EFSF suurenes mullu 104 miljoni euro võrra. Kokku moodustasid EFSFiga seotud kohustused aasta lõpus 458 miljonit eurot, millest 80% läks Kreeka, 11% Portugali ja 9% Iirimaa abipakettides osalemisse.
Kohalike omavalitsuste üldine võlatase kasvas 2012. aastaga võrreldes 12%. Suurenesid nii lühi- kui ka pikaajaliste laenude mahud (kokku 15%), sealhulgas oli 12% laenudest finantseeritud väliskapitali arvelt. Veidi kasvas ka väljaantud võlakirjade maht (7%). Sarnaselt 2012. aastaga ei panustanud sotsiaalkindlustusfondid ka eelmise aasta lõpu seisuga valitsemissektori võlga.
Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks allsektoriks: 1) keskvalitsus (riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud); 2) kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega, sihtasutused); 3) sotsiaalkindlustusfondid (haigekassa ja töötukassa).
Eurostat avaldab liikmesriikide esialgsed võla- ja defitsiiditaseme andmed 23. aprillil.Selle aasta 1. septembrist lähevad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid üle uuele metoodikale. Statistikaamet avaldab 23. septembril tavapärased andmed valitsemissektori defitsiidi ja võlatasemete kohta juba uue metoodika järgi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- STATISTIKAAMET
- Makromajandus
Hetkel kuum