Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Algaja ettevõtja ootab maksuametilt paindlikkust
Iga kohtumine maksuametis tähendab vähemalt kahte tundi istumist akendeta ruumis ja rumalatele küsimustele vastamist. Tulemus on ikka see, et tuleb äraütlev otsus.
Nii võtab oma kogemuse maksuametiga kokku maksukonsultant, kes tegeleb klientide jaoks ettevõtete asutamise juurde kuuluva asjaajamisega.
Äripäeva hinnangul tuleks ettevõtluskeskkonnale kasuks, kui maksuamet lähtuks käibemaksukohustuslaseks pürgijaid kontrollides eeldusest, et enamik neist on ausad ettevõtjad, mitte petised. Või kaabakad, kui kasutada rahandusminister Jürgen Ligi sõnavara.
Maksupettuste ärahoidmine ja ausa konkurentsi tingimuste loomine on head ja õiged eesmärgid, kuid nende poole liikumisel ei tohiks algajalt ettevõtjalt ära võtta motivatsiooni äriga tegeleda. Isegi põhjalikuma kontrolli käigus peaks ettevõtjale jääma tunne, et maksuamet kohtleb teda õiglaselt ja suhtub tema aega austusega.
Paberkirjad on ajast ja arust. Maksuamet soovib käibemaksukohustuslase numbrit välja andes veenduda, et numbrit ei hakata kuritarvitama ning registrisse pääsevad vaid need, kes tõepoolest hakkavad ettevõtlusega tegelema. See on igati arusaadav. Põhjalikuma kontrolli läbib umbes pool neist, kes on esitanud avalduse käibemaksukohustuslase numbri saamiseks. Kontrolli läbimine ei peaks ausale ettevõtjale tähendama ebameeldiva kahtlustamise kadalipu läbimist.
Nõutuks teeb aga see, et maksuamet ei kasuta e-riigi võimalusi ja saadab täiendavate tõendite esitamise korralduse posti teel tähitud kirjaga. Seda nõuab maksukorralduse seadus.
Samas ei keela seadus saata ka e-kirja, mis oleks mõistlik: eesmärk on ometi kirja kättesaamine, mitte selle teelepanemine. Kui tähitud kiri ei jõua aegsasti saajani, jääb soovitud registreerimine saamata, nagu näitab tänases kaaneloos kajastust leidnud näide.
Kahtlustav suhtumine tekitab muret. Teine probleem tähitud ärikirja saatmise puhul on see, et kiri ootab postkontoris saajat kuni 15 päeva, ent korralduste endi tähtaeg on lühem, hakates jooksma juba ajast, mil ametnik teate koostab. Maksuhaldur lubab siiski, et hakkab tänavuse poolaasta lõpust ettevõtluse kontrolli korraldust edastama e-maksuameti kaudu.
Rohkem veel kui tähitud kirjad, mis ei pruugi õigel ajal saajani jõuda, teeb algajatele ettevõtjatele muret maksuametnike kahtlustav suhtumine. Ettevõttel, mis on alles tegevust alustamas, on tihtipeale raske tõendada oma plaanide ausust.
Pikemat aega tegutsenud ettevõttel on seda varasemat tegevust kajastavate dokumentidega palju kergem teha.
Dokumendid vaid maksuameti tarbeks. Alustavaid ettevõtteid pole mõistlik ülearu suure hulga dokumentatsiooni nõudmisega koormata, õigupoolest on see ju ka maksuameti enda töö kergendamise huvides.
Maksuhalduril pole vaja suurendada ohtu, et eellepinguid ja äriplaane hakatakse valmis tegema ainult selleks, et neid maksuametile näidata. Abi oleks sellestki, kui kontrollimise periood oleks pikem ja rahulikum. See tähendaks ettevõtjale vähemat stressi ja võimalust keskenduda põhitegevusele.