Euroala halvim hetk läks mööda

Võlakriisi epitsentriks olnud Kreeka, kuhu ­Euroopa Liit, Euroopa Keskpank ja IMF on andnud rohkem kui 200 miljardi euro suuruse abipaketi, on näinud olulist välisinvestorite huvi kasvu. Kreeka börs on tõusnud aastaga üle 54 protsendi ja tänavu on see oma 14protsendilise tõusuga olnud üks parimaid börse Euroopas.

Pärast kuus aastat kestnud langust tuleb Kreeka majandus vaikselt koomast välja. Veebruaris kasvas Kreeka töötlev tööstus teist kuud järjest ning see on äratanud lootusi, et riigi majandus on lõpuks stabiliseerumas.

Euroopa Komisjoni prognoosi järgi kasvab Kreeka majandus sel aastal 0,6 protsenti. Aastaga on Kreeka 10aastase võlakirja tootlus langenud ligi 13 protsendilt vähem kui 7 protsendile. See näitab, et investorite usk Kreeka majandusse on oluliselt paranenud.

Vaikselt august välja. Iirimaa vajas 2010. aasta lõpus rahvusvahelistelt laenuandjatelt 85 miljardi euro suurust laenu. Iirimaast sai Kreeka järel teine riik, mis võlakriisi tõttu abi­paketti vajas.

Iirimaa viis ennast suure riigivõla ja eelarvepuudujäägi tõttu rangele kasinuskursile, millega tuli täita laenuandjate seatud kohustusi.

Praegu läheb Iirimaal hästi. Abivajajatest esimesena on suudetud täita kõik päästepaketi tingimused. Iiri rahandusminister Michael Noonan on samas hoiatanud, et rihma veel lõdvaks lasta ei saa ning riik jääb endiselt kokkuhoiukursile.

Vähem murepilvi on ka abipakette vajanud Portugali ja Hispaania kohal, mille börsid on aastaga tõusnud vastavalt 35% ja 36%.

Langusest sai õrn majanduskasv. Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palmi sõnul on perifeeriariikide väljavaade paranenud.

“Aktsiaturud on järginud perifeeria võlakirjahindade jõulist hinnarallit ja paranenud makroväljavaadet. Langusest on jõutud õrna majanduskasvuni, süsteemne risk on oluliselt kahanenud. Euroala lagunemisest enam ei räägita,” ütles Palm.

Palmi sõnul küündib 5aastase võlakirja intress näiteks Portugalis ja Hispaanias vastavalt kõigest 3,07 ja 1,96 protsendini. Kui heita pilk lähiminevikku, siis kõigest möödunud aasta septembris ulatus Portugali võlakirjaintress 5,5 protsendini. Selliselt tasemelt on raske majanduskasvu finantseerida.

Palm usub, et praegu on euroala olukord märksa parem ja finantseerimise hind on lõuna­riikidele oluliselt väiksemaks läinud. Samuti on euroala võtnud ette mitu abinõu, et tugevdada nii majanduspoliitika koordineerimist kui ka pangandussüsteemi. Kõik need sammud toetavad euroala riskide võtmist. Raha otsib kohta, kuhu parkida. “Arenevate turgude riskide ja Venemaa sündmustega seoses kahandas lühiajaline kapital investeeringuid arenevatel turgudel ning euroala perifeeria tundus hinnatasemelt veel soodne,” lisas Palm.

Euro tugev kurss probleemiks. Euroala taastumisele on aidanud kaasa ka Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi 2012. aasta keskpaigas väljaöeldud lubadus teha euro kaitsmiseks kõik, mis võimalik. “Euroopa Keskpank on enda volitustes ­euro kaitsmiseks valmis tegema kõik,” ütles Draghi 2012. aasta 26. juulil Londonis peetud kõnes.

SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe ütles, et halvim paistab nii euroala perifeeriariikide kui ka kogu euroala jaoks möödas olevat, vähemasti praegu.

“Perifeeriariikide võlakirjaintressid on langenud taas madalale, mis näitab investorite usalduse tõusu ja kindlustunde paranemist. Nende riikide võlakirju nähakse isegi teatud sorti turvasadamana, kuhu raha arenevate riikide probleemide eest põgeneb,” ütles Arumäe.

Paranemine toimub küll riigiti erineval määral, kuid tugev euro võib sellele negatiivselt mõjuda. “Euro tugev kurss takistab küll mõnel määral majanduste taastumist, kuid kui see hakkab liigseks probleemiks kujunema, võib oodata, et Euroopa Keskpank võtab kasutusele täiendavad abinõud,” lausus ta ja märkis, et panga hinnangul on keskpanga kvantitatiivse lõdvendamise täiendavaid meetmeid oodata juba tänavu kevadel.

Ta lisas, et vaatamata olukorra paranemisele perifeeriaturgudel võib kriis näiteks poliitiliste muutuste tagajärjel taas pinnale kerkida.

 

Hädasolijad on taastumas ja investorite ootel

Kreeka on vajanud 240 mld eurot välisabi. Tööta on neljandik tööealistest. 2013. aasta majanduslangus oli –3,9%, 2012 –7%. S&P kinnitas Kreeka reitingu tasemel B stabiilse väljavaatega. Investoritele meeldivad finantsettevõtted, maa­varafirmad ja kommunaalettevõtted.Portugali töötuse määr on 15,3%. Mullu langes majandus 1,4%, üle-eelmisel aastal 3,2%. Aastaga suurenes IV kvartalis eksport 9,4%. Investoreid huvitavad Portugali pangad ja telekomid. Riik vajas 2011 aprillis 78 mld eurot abi. Loodab abipaketist väljuda mais. Iirimaa vajas 2010. aasta lõpus 85 mld eurot abi. Töötuse määr on aeglaselt vähenenud 11,9%-le jaanuaris. Väljus äsja esimesena abipaketist, see on andnud tõuke Iiri võlakirjadele ja aktsiatele. Investoritele meeldivad Iiri pangad, lennu- ja kinnis­varafirmad.Hispaania vajas 2012. aasta keskpaigas pankadele 41,3 mld eurost abipaketti. Teine riik, mis väljus rahvusvahelisest abipaketist. Tööta on veerand tööealistest inimestest.  Moody’s tõstis hiljuti Hispaania reitingut ühe pügala võrra ja andis reitingule kasvuprognooside tõttu positiivse väljavaate. Investorid on tundnud huvi Hispaania pankade, toidutööstuse ja infotehnoloogia vastu.Perifeeriariikide aktsiaid on võimalik osta kõigi Eesti suurimate pankade vahendusel.