Moekeskuse isepäine erastaja

"Ilma lähedaste suure toetuseta poleks mina, seitsmendat kuud lapseootel naine julenud 1995. aasta kevadel moemaja osta," tunnistab naiste rõivaste disaini, tootmise ja müügiga tegeleva ASi Tallinna Moemaja omanik Kairi Vilderson. "Tagantjärele mõeldes - võib-olla oleks olnud väiksest alustades suuremaks kasvada lihtsam. Nüüd on läinud ju hoopis nii, et suuremast on tulnud väiksem."

Erastamise ajal töötas RASis Tallinna Moemaja 70 inimest, sealhulgas kolm disainerit. Praegu töötab rõivaid kaubamärgi Vilderson ja Kairi Vilderson märgi all tootvas ASis Tallinna Moemaja 25 inimest ja ettevõtte ainus disainer on firma juht ning omanik Kairi Vilderson.

Moelooja Kairi Vildersoni töö- ja tootmisruumid asuvad Mustamäel trollide lõpp-peatuse lähedal kahekordses hoones, uksenaabriks autovärve müüv kauplus. Külalise sisenemisest annab märku kellahelin, ent läheb veidi aega, kui ruumide perenaine kusagilt tagant poolt välja ilmub. Tüüpiline olukord väikefirmas - sekretäri palgatud pole ja tegevjuht tegeleb kõigega ning kõigiga.

Kairi Vilderson erastas RASi Tallinna Moemaja 31.03.1995 alghinnaga ehk 0,4 miljoni krooniga. Tegelikult oli erastamisagentuur müünud ettevõtet eelnevalt juba mitu korda. Esimese erastamisvooru võitis naiste- ja spordirõivaste õmblusfirma TÜH Avers, ent loobus ostust. Seejärel pandi ettevõte 1995. aasta veebruaris suulisele oksjonile, kus oli kaks osalejat - Tolaram Group ja RASi Tallinna Moemaja värske tegevjuht Kairi Vilderson. Oksjoni võitis Tolaram Group, mis pakkus alghinnast kaks korda enam ehk 0,85 miljonit krooni.

Pärast oksjonit tulid Tolarami esindajad eesotsas Sonny Aswaniga Kairi Vildersoni juurde jutuga, et ta võiksin jääda nende vastostetud firmas juhiks edasi. "Ma vastasin eitavalt, sest ma ei tahtnud enam olla palgatöötaja," räägib Vilderson. "Mõne aja pärast tulid Tolarami esindajad taas, nüüd olid neil mulle ka mingid kingitused kaasas. Ma pidin veel kord selgitama, et ma ei soovi nende pakutud juhikohta."

Asi päädis sellega, et Tolaram Group loobus Tallinna Moemaja ostust ja erastamisagentuur pidi korraldama uue suulise oksjoni. Kuna sellel oksjonil oli ainsaks osalejaks Kairi Vilderson, õnnestus tal omandada ettevõte alghinnaga.

Vilderson kinnitab, et kui tal poleks õnnestunud Tallinna Moemaja erastada, oleks ta kindlasti asutanud oma õmblusfirma ning hakanud ikkagi ettevõtjaks. "Olen õmblemisega tegelenud lapsepõlvest peale ja see ala on mind alati paelunud," sõnab Vilderson. "Läksin Tartu ülikooli teadlikult kaubandustundmist õppima, sest rõivabisnis on kaubandusega tihedalt seotud. Ja mulle on alati juhtimine imponeerinud, ma ei kujutanud ette, et minust vaid tavaline spetsialist saab."

Pikale veninud erastamisprotsess ei tulnud Tallinna Moemajale loomulikult kasuks, Vilderson sai kaasavaraks võlgades firma ja paljud senised ekspordikliendid olid vahepeal ära kadunud. Ehkki Vilderson säilitas Tallinna Moemaja nime firma nimena, üritas ta kohe hakata arendama omatoodangut ning otsima uusi ekspordipartnereid.

"Alguses oli mul ka tootmisjuht ning ükskord arvutas ta midagi valesti ehk et lubas meie uuele Soome kliendile kauba selleks hetkeks, kui tegelikult oli suur osa partiist veel tegemata," meenutab Vilderson. "Iga uus klient oli meie jaoks väga tähtis ja et partii ikka õigel ajal valmis saada, rakendasime oma lähedased tööle - nii minu abikaasa Sepo kui tootmisjuhi abikaasa käisid öösiti näiteks õmblustooteid triikimas."

Vildersoni juhitav firma on kõik see aeg õmmelnud ka ametirõivaid. Aastate jooksul on tellijateks olnud näiteks Nordea Pank ja Finnair ning tellitud kogused on ulatunud kümnetesse tuhandetesse.

"Ametirõivaste õmblemine on puhas äri, see toob raha sisse ja annab suurema võimaluse loominguga tegeleda," seletab Vilderson. "Ma arvan, et tegelikult on allhanke tüüpi töödel olnud mitte ainult meile vaid kogu Eesti õmblustööstusele väga suur mõju. Tänu allhankele oleme saanud koolitust, soetanud uusi masinaid ning rakendanud uusi tehnoloogiaid." Samas nendib Vilderson, et mida rohkem on nad edasi arenenud oma kaubamärkidega, seda vähem võtavad nad sisse ametirõivaste tellimusi.

"Ega me oma toodetele üleliia palju reklaami ei tee, klient tuleb disainiga ostma kutsuda, nii lihtne see ongi," tutvustab Vilderson oma äristrateegiat. Hea riideese peab tema sõnul olema põnev ja hästi seljas istuma. "Mul on see vabadus, et saan oma loomingus teha seda, mida mulle meeldib teha," toonitab ta. "Usaldan oma käekirja ja ei aja moetrende taga. Tänu ettevõtte väiksusele ei pea me ilmtingimata olema marketingi teooria järgi toimiv moebränd."

Kangatrenn treppidel

Ma olin siis heas vormis ja kangaste seljas tassimine neljandale korrusele oli kõva trenni eest, meenutab endine profijalgpallur ning praegune ASi Tallinna Moemaja arendusjuht Sepo Vilderson.Rekord pärineb 1996. aasta ühest suvisest päevast, mil ta vedis päeva jooksul kokku kolm tonni riidekangaid. "Võtsin kaks kangast õlgadele, jooksuga üles ja siis alla tagasi järgmiste kangaste järele - see oli hea trenni eest," muigab Sepo Vilderson.Tallinna Moemaja tegutses siis Tondi tänaval endise Pöögelmanni elektroonikatehase neljandal korrusel ja lifti majas polnud. "Seal oli ka see probleem, et suured kangaautod ei mahtunud ennast hoovi sisse keerama," täpsustab Tallinna Moemaja erastaja ja tegevjuht Kairi Vilderson. "Praegune asukoht on väga hea, oleme esimesel korrusel ja saame kangaid tuua maja tagant sisse. Me kasutame kangast päris palju, sest nädalas õmbleme umbes pool tuhat toodet."Sepo meenutab, et ta oli parasjagu Eesti vutikoondise treeninglaagris Bulgaarias, kui abikaasa Kairi 1995. aasta märtsis helistas ja teatas, et ostis Tallinna Moemaja ära. "Ma olin juba 32 aastane ja mõistsin, et nüüd tuleb putsad varna visata," räägib ta. "Pärast jalgpallurikarjääri ma kolm aastat üldse enam mingit füüsilist trenni ei teinud. Kui sagedast kangatassimist selleks mitte lugeda."

Veronica Holsen, riiete ja kangaste hulgimüügifirma OÜ Smaili & Ko juht ja omanik:

Oleme Kairi Vildersoniga teinud koostööd palju aastaid. Kairi on olnud meile väga teadlik ja lojaalne klient. Tema firma on üks nendest Eesti firmadest, mis on 20 aastaga mitte ainult ellu jäänud, vaid suutnud kasumlikult majandada, vaatamata sellele, kui palju on vahepeal võõramaiseid brände Eestisse tulnud. Kairi on tõestanud, et Eestis on võimalik väga edukalt toota, disainida ja oma nimega kaubamärki müüa. Ta ei ole kunagi läinud maailma trendidega kaasa. Ta ei ole valinud seda teed, et maksimum kasumit ja miinimum hinda.Kairil on oma käekiri ja oma nägemus. Ta ajab väga teadlikult oma asja ja on jõudnud sihile. Ning vahepeal on nende perre ka kolm last sündinud.

Kairi Vilderson

" 31.03.1995 - erastas RASi Tallinna Moemaja direktorina ettevõtte 0,4 miljoni krooni eest (leping erastamisagentuuriga sõlmiti 18.05.1995)." 6.11.1995 - asutas OÜ Tallinna Moemaja." Disainib naisterõivaid kaubamärkide Kairi Vilderson ja Vilderson all." Lõpetanud 1991. aastal TRÜ majandusteaduskonna cum laude." 1998-1999 täiendas ennast Eesti Kunstiakadeemias, õppides joonistamist, maalimist ja plastilist anatoomiat." Aastatel 1990 -1992 töötas Estkompeximi PR-juhina, 1992-1993 Avanteki projektijuhina, 1993-1995 õmblusettevõtte Avers tootmisjuhina, 1995 kuni ettevõtte erastamiseni RASi Tallinna Moemaja direktorina." Abikaasa Sepo töötab ASi Tallinna Moemaja arendusjuhina, peres kasvab kolm tütart.

AS Tallinna Moemaja

" Tegeleb naiste rõivaste disaini, tootmise, hulgi- ja jaemüügiga." 1997 - avas oma esimese kaupluse Tallinnas WW Passaažis (kauplus suleti 2013. aasta jaanuaris)." 1998 - vahetas senise kaubamärgi Tallinna Moemaja uue kaubamärgi Kairi Vilderson vastu (kaubamärk Vilderson on registreeritud 2004. aastal)." 2003 kevad - avas koos koostööpartneriga Põhja-Saksamaa väikelinnas Hagenows oma rõivapoe (pood suleti 2005. aastal)." 2003 - kolis endistest tootmisruumidest Tallinnas Tondil uuele rendipinnale Mustamäele E. Vilde teele. Rendipinna suurus ligi 400 ruutmeetrit." 2010 - avas oma kaupluse Ülemiste Keskuses." Eestis müüb oma toodangut veel Tallinna ja Tartu kaubamajas jm." Soomes müüb oma toodangut näiteks Veljekset Haloneni ja Fashion Partners kauplusekettides." Toodab allhankekorras vormiriideid." Eksporti läheb 40 protsenti toodangust." Töötajaid 25 (neist 20 õmblejat)." Nädalas õmmeldakse umbes 500 toodet." 2012. aastal oli ettevõtte käive 509 051 eurot ja kasum 4346 eurot.