Kuldar Leis väärtustab majal mugavat sisekliimat

Elen Luht, Kuldar Leis 31. märts 2014, 18:18

Eesti esimese sertifitseeritud passiivmaja omanik Kuldar Leis kirjutab, et väärtustab kõige enam maja mugavat sisekliimat, kõrged energiatõhususe näitajad on kaasnev boonus.

Olen kuulnud müüte, kus paljudele seostub passiivmaja keeruka hoonena, kus on vähe aknaid ja needki ei käi lahti. Lisaks veel täis tehnikat, mis elektrikatkestuse korral elanikud lämbumisse jätab. Tegelikkus on risti vastupidine, kirjutab Kuldar Leis 1. aprillil ilmuvas Äripäeva erilehes Oma Maja.

Oma kogemuse põhjal võime öelda, et kõik see, mida hoones väga kõrge energiatõhususe saavutamiseks varasemast erinevalt tehakse, toob samal ajal kaasa selles elavale inimesel ka väga kõrge mugavuse – seda nii suvel kui ka talvel. Nüüdseks on inimeste teadlikkus niipalju tõusnud, et väga naiivseid valearusaamu enam kuulda pole.

 

 

 

 

 

 

Päris tihti on küsitud, kas nüüd, aasta hiljem oskan öelda, mida oleks teisiti teinud, mida muutnud, lisanud või ära jätnud. Tuleb tunnistada, et projekteerijad Martha ja Georg Reinberg Austriast ning kohalik projektijuhtimine OÜ Sense poolt oli niivõrd põhjalik ja pädev, et väga raske on midagi muud täna ette kujutada. Naljaga pooleks võiks öelda, et vahest võinuks majapidamisruum pesumasina jms jaoks paar ruutmeetrit suurem olla.

Hea tulemus ei ole juhus, kui arhitekt, tellija ja teostaja mõistavad üksteist ning on aega arutlusteks. Meil kestis projekteerimine koos diskussioonidega terve aasta ja hakkasime seda maailma lausa teise nurga alt nägema. Siit ka soovitus kodurajajatele: kui tahate elamist pikaks ajaks, siis valige algul pädev partner ja võtke aega arutlusteks. Kui on eesmärk lühem perspektiiv, siis kalkuleerige lühiajaliselt ja hinnake riski, kas suudate hoone kadudeta edasi müüa.

Maja toimib tervikuna. Meie hoone puhul on tegemist lihtsa risttahukakujulise lamekatusega majaga, mis paikneb ilmakaarte suhtes ideaalselt. Fassaad on suunatud lõunasse, püüdes päikest maksimaalselt ära kasutada. Asudes mäeküljel, on keldrikorrus põhja- ja lääneküljel pinnases ning lisaks on kaks elukorrust. Selline lihtne kuju on ideaalne energiatõhususe ja hea sisekliima saavutamiseks.
Väga õnnestunud on ruumide planeering. Kõik magamistoad on idaküljel hommikupäikese poole, see väldib õhtust magamistubade ülekuumenemist. Elutuba on aatriumina läbi kahe korruse suunaga lõunasse ja läände ning tehnilised ruumid põhjaküljel, kus on aknaid minimaalselt. Lõunaküljel seevastu moodustub suurem osa fassaadist akendest, kasutamaks ära päikest nii valguseks kui ka soojuseks.
Suviti on lõunapäikesest tuleva liigse soojuse vältimiseks akendel välirulood lõunas ja läänes. Eelmise aasta märtsis-aprillis veel ei olnud väliruloosid paigaldatud ning isegi kevadel küttis kuum päike maja liiga soojaks, nii et tuli aknaid lahti hoida. Samas pärast väliruloode paigaldust oli suvel sisekliima väga sobilik, kusjuures majas jahutussüsteemi ei ole. See oli hea näide, kus paigaldamata välirulood ei lasknud majal kui tervikul toimida. Jättes mõne olulise komponendi tegemata, on tulemuseks ebamugavus.

Hea sisekliima jaoks leidlikud lahendused. Meie jaoks tõeliselt üllatav leid on elutoa massiivne tampsavisein läbimõõduga 22 cm. Madal talvepäike paistab sinna peale ja soojendab selle üles, samas kõrge suvepäike seda soojendama ei ulatu. Ülikoolide seire tulemused näitavad, et talvel päikesega soojeneb sein õhtuks 30 kraadini ja jahtub aeglaselt hommikuks 24 kraadini maha. Seega tegemist on tasuta küttekehaga, mis savina reguleerib ka veel sobilikku õhuniiskust.

Energiatõhusus kaasneb emotsionaalse heaoluga. Projekteerimise algfaasis olin mõtetes kinni passiivmaja numbrilises pooles ehk energiatõhususes. Arutlused arhitektide ja Sense meeskonnaga aga viisid fookuse sellele, et tähtsaim on hea aastaringne sisekliima ja looduslikud materjalid. Passiivmaja energiatõhusus on elanike heaoluga märkamatult kaasnev komponent.
Igapäevaelus on tähtsaim emotsionaalne heaolu, täna olemegi rahul just mugava õhustikuga. Suurt rolli selles mängib savikrohv seintel, mis hoiab sobilikku õhuniiskust aasta ringi, samuti Paul Ventilationi 93% soojatagastusega ventilatsiooniseade, mis tavarežiimis võtab energiat vaid u 80 W.
Üks kaval teostus on arhitektil tehtud öiseks suviseks tuulutuseks. Vajadusel võib avada keldri lõunaküljel asuva akna ja viimase korruse põhjaküljel asuvad tuulutusaknad. Sel viisil liigub õhk jahutamiseks diagonaalselt läbi hoone, kusjuures sundventilatsioon võib olla välja lülitatud. Seda kasutasime terve suve.

Nullenergiamaja. Lisaks passiivmaja standardile paigaldasime 90 m² elektrit tootvaid PV-paneele, arvestusega, et katame aastase hoone energiavajaduse, seega on tegemist ka neto nullenergiamajaga. Talvel ostame elektri enamjaolt võrgust ja suvel müüme ülejäägi. Üks rida PV-paneele on lõunaküljes üle katuse ääre, varjates niimoodi suvist kõrget päikest ülemistesse akendesse paistmast ja vältides maja liigset soojenemist.
Jaanuaris oli paneelidel lumi ja tootlikkus väga väike, aga kogu aasta mõistes ongi detsember ning jaanuar väheolulised. Elektri tootmist ja tarbimist saab kokku võtta suve ja talveperioodi koosvaatamisel. 2013 teise poolaasta toodetud ja ostetud energia on ligikaudu sama. Võiks lisada, et saunade energiakulu poolaastas oli sellest u 1600 kWh ehk u 250 kWh kuus.

Mugava õhustiku tagavad CO2 vähene sisaldus ja õige õhuniiskus. Hoones teostavad seiret kolme aasta jooksul SA Archimedese projekti raames Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Ülikoolide seire hõlmab ka CO2 sisalduse vaatlust eri ruumides.
Minu hinnangul on CO2 madal aste koos mugava õhuniiskuse ja ühtlase temperatuuriga tegelikult sellise maja suurim väärtus. See on elaniku mugavuse jaoks primaarne ja alles pärast seda võime rääkida küttekulust ja muudest parameetritest.
Kuna CO2 sisaldus oli väga hea, keskmisena alla 700 ppm-i, siis 28. jaanuaril lülitasime ventilatsiooni lausa miinimumvõimsusele, eesmärgiga vaadata selle mõju õhuniiskusele. Kuu viimastel päevadel jäi CO2 sisaldus ikkagi I ja II klassi normidesse. Õhuniiskus oli kõige külmemal kuul jaanuaris mugava 25–40% vahemikus.

Vähene küttevajadus üllatas. Enamjaolt on küttetorustik seinas savikrohvi sees ja küttevesi vaid 30–35 °C. Savi on hea soojusjuht ja torustikku oli vaja paigaldada kaks korda vähem võrreldes põrandaküttega.
Kuna kõigi ruumide soojust saab eraldi reguleerida, siis näiteks tervel keldrikorrusel ja veel mõnedes ruumides ei ole kahe talve jooksul kütet vaja olnud.
Kummagi aasta märtsis pole hoones kütet vaja olnud, päikselised päevad soojendavad rohkem, kui miinuskraadidega ööd jahutavad. Kogu sooja tarbevee toodavad päikesekollektorid märtsist septembrini, ülejäänud kuudel töötab lisaks maasoojuspump.

TASUB TEADA
Sertifitseeritud passiivmaja Põlvamaal

Arhitektid: Georg ja Martha Reinberg (Austria)
Projektijuhtimine: OÜ Sense
Sertifitseerimine: OÜ Passivehouse ja Darmstadt Passivehouse Institut
Ehitus: OÜ Puhas Kodu ja OÜ Egotar Grupp
Siseviimistlus: OÜ Safran
Köetav pind: 280 m²
Küttevajadus: 14,6 kWh/(m²/a)
Primaarenergiavajadus: 119 kWh/(m²/a)
Õhupidavus n50: 0,36 1/h
Puitkonstruktsioon: ristkihtpuit
Ventilatsioon: Paul Novus 300, soojustagastuse määr 93% (PHI järgi)
Küte: maasoojuspump (vertikaalsed puurkaevud 2 tk 80 m)
Aknad: Smartwin raam U 0,77 W/m²K, klaas 0,54
Päikesekollektorid: Sonnenkraft 30 m²
PV-paneelid: Solarworld 90 m²

----------

1. aprillil ilmuv Äripäeva erileht Oma Maja kirjutab veel, kuidas muuta nõukogudeaegne suvila elumajaks, samuti on juttu madalenergiamajast Tartus, veinikeldritest, väikestesse ruumidesse mahtuvast uudsest dušiuste süsteemist ning sellest, kuidas kevadel terrassi hooldada.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. April 2014, 12:32
Otsi:

Ava täpsem otsing