Euroalas on suur deflatsiooni oht

Itaalia, Iirimaa, Portugali ja Kreeka aktsiaturu tootlused jäävad sel aastal 10-15% vahele, samal ajal kui Saksamaa börsiindeks on vähe aasta alguse tasemest eemal. Eriti jõuliselt on liikunud finantssektori aktsiad, mida on toetanud pankade finantseerimiskulude langus. Perifeeriariikide 10-aastaste valitsuse võlakirjade intressid on Hispaanias ja Itaalias kriisiaegsetest tippudest mitmesaja baaspunkti võrra madalamal ning oluliselt enam kapitaliturgudelt eemal olnud Portugalis, Iirimaal ja Kreekas.

Kui turusentimendi paranemisele on andnud tõuke suuresti keskpank ja viimasel ajal taas ootused uutele mittestandardsete rahapoliitikameetmete kasutuselevõtule EKP poolt, on ka EL-i ja riikide tasandil palju saavutatud. Paranenud on mitmete perifeeriariikide fiskaaltasakaal ning konkurentsivõime. Iirimaa ja Portugal on suutnud emiteerida taas võlga ja seda plaanib aprillis ka Kreeka. Ka majandustes on toimunud mõningane paranemine. Samas toetab turgude tugevust ka see, et tähelepanu on viimasel ajal koondunud mujale, arenevate riikide probleemidele.

Siiski ei ole perifeeriariikide probleemid päriselt kadunud. Nii Euroala tasandil kui riikides on veel palju teha. Struktuursed reformid on toimunud aeglaselt ja osalt sellest tingutuna on ka majandused jätkuvalt haavatavad. Nii on investorid pannud suured lootused uuele valitsusele Itaalias, kus eelmise aasta viimases kvartalis kasvas majandus tagasihoidlikult esimest korda pärast üheksat kvartalit langust. Tööpuudus püsib perifeeriariikides kõrge ja inflatsioon väga madal. Ehkki madal, kohati negatiivne hinnakasv leevendab euro tugevnemisest tingitud ekspordikaupade kallinemise ebasoodsat mõju, on tegu ikkagi majanduse nõrkusele viitava indikaatoriga: olukorras, kus finantsvarade hinnad on küll kasvanud, ei ole aktiivsus majanduses piisav tarbijahindade normaalseks tõusuks ja deflatsiooni oht on suur.

Euroala perifeeriariikide võlamäär on jätkuvalt kõrge. Inflatsiooni, mis aitaks võlakoormat leevendada, ei ole. Kuigi soodsad intressid vähendavad refinantseerimiskulutusi, soodustavad need ka võlamäära kasvu ja riskiks on avatus intressimäärade tõusule. Vajadus võlakoormat piirata on nii era- kui avalikus sektoris, mis on üheks pudelikaelaks majanduskasvule. Samal ajal on laenutingimused jätkuvalt karmid. Vaatamata pankade parematele finantseerimisvõimalustele on erasektori laenukasvu tempo eurotsoonis endiselt väga madal.

Euroala inflatsioon aeglustus märtsis veebruari 0,7%-lt 0,5%-le. Euroopa Keskpanga inflatsioonieesmärk on 2%.