Aprillinaljad pressiteateis, 4. osa

Jürgen Ligi valiti maksumaksjate liidu juhiksTäna toimunud Eesti Maksumaksjate Liidu üldkoosolek otsustas valida EMLi juhatuse liikmeks rahandusminister Jürgen Ligi. Järgnenud juhatuse koosolekul valiti Ligi üksmeelselt EMLi juhiks.

"Ma väga austan meie rahandusminister Jürgen Ligi, kes on selline maksuterminaator, väga karmi käega mees. Nüüd ma vaatan Jürgenit ja ta on selline rõõmus ja lõbus, muudkui lubab raha siia ja sinna ja kohe ei saagi nagu aru. Mees on kohe täitsa teine mees," kommenteeris EMLi senine juhatuse esimees Jüri Allikalt.

EMLi juhatuse liige Lasse Lehis lisas, et rahandusministri amet sobib väga hästi kokku maksumaksjate liidu juhi tööga. "Avaliku sektori töötajate kaasamine EMLi juhtimisse on pikaajaline traditsioon ning tuleb liikmete huvide esindamisele ainult kasuks," märkis Lehis.

Ligi vastab maksumaksjate liidu liikmete küsimustele struktuurse eelarvetasakaalu, käibedeklaratsiooni lisa täitmise ja sõiduautode maksustamise teemadel telefonil 611 3445 igal teisipäeval kell 15–16.

Küsimusele, kui palju pidi teda veenma, et ta tegi otsuse maksumaksjate liidu juhi ametisse asuda, vastas Ligi: "Mulle pole ettepanekutki tehtud, kes ütles, et ma hakkan? Mind pandi lihtsalt tööle ja kõik, anti mõista, et mu arvamust ei küsita. Nii tegelikult oligi, sihuke organisatsioon on maksumaksjate liit".

Juhatuse liikmed jõudsid ka üksmeelsele seisukohale, et mulje, justkui valitseksid rahandusministeeriumi ja EMLi vahel tõsised erimeelsused Eesti maksusüsteemi tuleviku osas, on ekslik. "Tegemist on sensatsioonihimuliste ajakirjanike üles puhutud meediamulliga," märkis juhatuse liige Ivo Raudjärv.

Ta lisas, et juhatuse koosolekul lepiti kokku, et kavandatavad maksuseaduste muudatused EMLi liikmeid ei puuduta. Maksumaksjate liidu liikmed vabastatakse käibedeklaratsiooni lisa täitmisest ning nad saavad ka edaspidi sõiduauto soetamisel kogu sisendkäibemaksu maha arvata.

Juhatuse liige Martin Huberg täiendas, et peatselt avatakse ka tankla, kus hakatakse EMLi liikmetele müüma erimärgistatud kütust. Läbirääkimised jätkuvad plaani osas avada spetsiaalne duty-free põhimõttel töötav kauplus, kust EMLi liikmed saaksid osta EMLi asutamise aastal kehtinud aktsiisimääradega maksustatud alkoholi ja sigarette.

Maksumaksjate liit on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Maksumaksjate liit nõustab ja koolitab oma liikmeid maksuõiguse küsimustes ning annab välja ajakirja MaksuMaksja ja maksualaseid raamatuid.

ERR saab tõsieluseriaali ühe Eesti sihtasutuse elustMaikuust alates algab ETV ekraanil sotsiaalse kõlapinnaga tõsieluseriaal "Ühe Eesti sihtasutuse elu", mis kajastab aasta jooksul haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas toimetava sihtastuse Archimedes hingeelu.

Telekaamera viibib jooksvalt kõikide sihtasutuse tegevuste juures, eesmärgiga näidata tavalist enam kui saja töötajaga riigiasutuse tööd kuu aja jooksul. Sarja jooksul tuuakse välja mitmed Archimedese tegevuste tahud alates struktuuritoetuste rakendusüksusest ja lõpetades kõrghariduse kvaliteedi ja kvalifikatsioonide tunnustamisega.

"Arutlesime ka ministeeriumiga sel teemal ning otsustasime, et Archimedes lööb projektis meeleldi kaasa," ütleb sihtasutuse juhatuse liige Rait Toompere. "Meie käest on korduvalt küsitud, et kuidas on Eesti haridus- ja teadusasutuste tase niivõrd kiiresti konkurentsivõimelise tasemele jõudnud – saame seega bürokraatia köögipoole televaataja ette tuua."

Uue seriaali produtsent Kajar Kase lisas, et riigiametnik ei tegele ainult bürokraatlaga, vaid ka suurte ja mastaapsete teemadega, mille jälgimine on huvitav igale televaatajale.

"Esmapilgul kõlab reality ühe riigiasutuse igapäevastest tegemistest nagu maailma igavaim telesaade, ent olles SA Archimedeses ise kohal viibinud, võin kinnitada, et nii see absoluutselt ei ole – tegemist on täiesti korraliku avalik-õigusliku meelelahutusega. Ma ei kujutanud ettegi, millise kirega menetletakse neid kümneid tuhandeid dokumente, mis annavad stipendiumid ja toetused meie noortele, üliõpilastele, kõrgkoolidele ja teadusasutustele," lisas produtsent Kase

"Tahame näidata riigiametnikele, et Eesti riigiasutuste töötajate mured ja rõõmud lähevad korda kogu riigile," lisas ta.

250 osa vältav tõsieluseriaal põhineb Itaalia teletootja RAIUNO formaadil "Fondazione". Saade on ETV eetris esmaspäevast reedeni kell 20 alates 2. maist.

Igale telesaatele järgneb vestlussaade Vikerraadios, kus Kajar Kase, Rait Toompere ning üks SA Archimedes nõukogu liige otsivad lahendusi Eesti haridus- ja teaduselu üldisematele väljakutsetele. Esimesel maikuunädalal on stuudios õhtuti haridus- ja teadusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Kalmar Kurs.Episoodid 1-5:Esmaspäev. 1. osaEve soovib Annemariga struktuuritoetustest rääkida. Raimond mõtleb välja plaani hangete jaoks. Raul tahab Eestis õppivad välistudengid tööle panna. Reti ja Erika ei suuda uskuda uut ostuarvetesüsteemi. Kirsi tunnistab oma tundeid auditite vastu.Teisipäev. 2. osaBrüsselist naasnud Raiti ootab tööl ees üllatus. Reet räägib oma Erasmus+ mõtetest Annele. Tiina hakkab konverentsi ette valmistama. Maiki peab õppekavade kvaliteedi osas plaani. Kaja räägib Terjele noorteprogrammide kohta tõtt.Kolmapäev 3. osaGunnar on šokeeritud, et on inimesi, kes tahavad oma diplomit võltsida. Stipendiaadid tahavad sihtasutusse kohtumisele tulla. Heli saabub Tartusse ja soovib kõrgkoolidelt tagasisidet. Uue töötaja koolitusel üritavad kõik uurida, mis on abikõlblikkus.Neljapäev 4. osaUrve läheb Tartusse tagasi ja näeb programme uues valguses. Made ja Ramia loodavad, et nende plaan õnnestub. Kaire ja Merili tahavad hankepartneritega tõsiselt rääkida. Lili räägib Anule, et nägi Taivot. Kadri kahtlustab, et aruanded laekuvad jälle viimasel päeval.Reede 5. osaCarmen tahaks rohkem stipendiume välja anda kui sihtasutusel võimalik. Indrek üritab mõistatada raamatupidamise saladust. Julia vaatab kasvavat taotlustevirna oma laual, sest tähtaeg on kohe käes. Auditeerijad möönavad, et sihtasutuse ruumid on kahes erinevas linnas.

Ülemiste Citys saab nurgakivi esimene virtuaalne büroohooneTäna kell 12 asetatati Ülemiste Citys nurgakivi uuele virtuaalsele büroohoonele. Eesti esimesed 35terabaidised virtuaalsed kontoripinnad hakkavad asuma otse pilves.

Pilveandmetöötlustehnoloogiat kasutades on tarkvarainsenerid projekteerinud kontorikeskkonna, mida töötajad saavad nautida kodust lahkumata. Virtuaalkontori lisateenused on laiahaardelised, alates virtuaalsekretärist ja -kohvist kuni jõusaali ja arvutipesulani.

"Üle 50% pindadest on juba omale üürniku leidnud," kinnitas Mainor Ülemiste juhatuse esimees Toomas Aak. "Lähiajal plaanime ehitada veel 3000 terabaiti kontoripindu nii kiud- kui rünkpilvedes. Virtuaalbüroopindade edu innustab ehitama ka virtuaalhotelli, lasteaeda ja kooli. Plaanide kohaselt pakub Ülemiste City mõne kuu pärast 360kraadist virtuaalteenuste paketti, mis katab kõik kaasaegset elu- ja töökeskkonna vajadused," selgitas ta.

Aak kinnitas, et see on Eesti e-eduloo osa. "Ainuüksi Euroopas on koduta tuhanded inimesed ja firmad. Virtuaalmajutus on perspektiivikas ja väga kuluefektiivne lahendus ka sotsiaalprobleemide lahendamiseks," märkis ta.