Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti on kaitstud siis, kui maailm sellesse usub
Lääne peavoolumeedias on viimastel nädalatel ilmunud arukate inimeste analüüse, kes kahtlevad, kas NATO liitlased Eestit või teisi Balti riike Venemaa ründe puhul sõjaliselt kaitsevad. Vaatamata Eesti, USA, Suurbritannia, NATO ja Saksamaa kinnitustele, et NATO artikkel 5 igal juhul rakendub, levib ka Eesti sotsiaalmeedias selles kahtlemine.
Usun, et sõjalise ründe puhul on Lääs igal juhul sunnitud Eesti eest sõdima. Abi tõsidus sõltub Eesti enda esmase kaitse võimekusest. Kui Eesti käitub nagu Ukraina Krimmis, st ühtki pauku ei tehta ja Tallinn antakse ära, siis algavad tõenäoliselt hoopis läbirääkimised. Kuid praegu ei ole mingit põhjust arvata, et Eesti ründe korral vastupanu ei osutaks.
NATO-l on jõudu. Kuigi Euroopa kaitsekulud on viimase 20 aasta jooksul vähenenud, on NATO kaitse-eelarve umbes 12 korda suurem kui Venemaal. Ka NATO Euroopa-osa kaitsekulutused on üle kolme korra Vene kaitse-eelarvest.
Eesti ja teiste NATO uuemate ja vaesemate riikide kollektiivne kaitsmine ei ole praeguses julgeolekupoliitilises reaalsuses mitte ainult NATO riikide lepinguline kohustus, vaid ka NATO kui organisatsiooni toimimise küsimus. Kui Eesti jääks sõjas Venemaaga üksi, lakkaks tõeneäoliselt olemast Eesti riik, aga olemast lakkaks ka NATO kui usaldusväärne kollektiivkaitse organisatsioon.
Aktuaalsemaks ohuks tuleb pidada tekkima hakkavat uskumust, et Eesti kaitsmine on küsitav. Sellise hoiaku juurdumisel paigutub Eesti avalikus arvamuses nn riskiriikide hulka, keda mainitakse koos Ukraina, Gruusia ja Moldovaga, mitte koos Rootsi, Taani ja Iirimaaga.
Piirid meie peas. Kui Lääne ühiskondades juurdub hoiak, et Balti riikidest on küll kahju, aga mentaalne piir, kus tuleb kindlasti appi minna, paikneb Poolas, siis hakkab see hoiak mõjutama ka lääneriikide valitsusi. Igal juhul hakkab see mõjutama investoreid, turiste ja lõpuks meie identiteeti.
Seega on Eesti ülesanne teha kõik, et Eesti kaitstuse garanteeritus, Eesti kui igal juhul kaitstava riigi kuvand juurduks mitte ainult Tallinnas, vaid kõigis lääne pealinnades ja ka Moskvas. Eesti on kaitstud siis, kui nii Eesti kui ka maailm usub, et ta on kaitstud.