Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna–Helsingi tunneliprojekti esimesed sammud
Eile kuulutati välja Tallinna–Helsingi tunneli tasuvusuuringu eeluuringu hange. Tegu on esimese teadusliku sammuga kaua räägitud ulmeprojekti realiseerimiseks, ütles Harju maavanem Ülle Rajasalu.
Tallinna, Helsingi ning Harju maavalitsuse ühisprojekti Talsinkifix korraldatud eeluuringu eesmärk on anda hinnang, kas ja millistel tingimustel on üldse otstarbekas püsiühendust kahe linna vahele luua.
Harju maavanema Ülle Rajasalu sõnul pole siiani tehtud teaduslikku uuringut, mis ütleks, kas tunneliprojekt üldse on reaalselt tehtav ja sotsiaal-majanduslikult põhjendatav.
Rajasalu lisas, et kui kunagi lähebki tunneli või silla ehitamiseks, seotaks projekt Rail Balticu raudteeühendusega, mis peaks praeguste plaanide järgi valmima aastaks 2024. Ta lisas, et ka La Manche’i tunnel Inglismaa ja Prantsusmaa vahel kõlas paljudele alguses utoopiana. “Kaks kümnendit hiljem on projekt tulutoov ettevõtmine,” ütles ta.
Soome transpordiagentuuri esindaja Juhani Tervola märkis, et projekti tasuvuse üle võibki juurdlema jääda. “Kui 20 aastat tagasi oleks keegi minult küsinud, mida arvan Rail Balticu ideest, oleksin naernud. Nüüd on see aga reaalsus,” märkis ta.
Trevola ütlust mööda on suurim küsimus projekti maksumus. “Kui ilmneb, et summa läheb liiga ulmeliseks, jääb asi katki,” märkis ta. Tema sõnul tuleb aga mõelda võimalustele, mida ühendus luua võib.
Eestis on tunneli alguspunktiks peetud Viimsit. Soomel on võimalikke lähtepunkte kolm: Porkkala, mis oleks kasulikum kaubaveoks, Helsingi kesklinn, mis on mugavaim reisijatele ja Vuosaari, mis sobib mõlemale.