Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konkurentsiamet: apteegi seadusel puudulik eelnõu
Konkurentsiameti sõnul ei ole apteekide tegevust radikaalselt muutev seaduseelnõu piisavalt põhjendatud ja vajab sügavamat analüüsi.
10. märtsil esitas IRL liikme Margus Tsahkna juhitav riigikogu sotsiaalkomisjon riigikogule menetlemiseks ravimiseaduse muutmise eelnõu, mis näeb ette mitmeid radikaalseid muudatusi.
Konkurentsiamet saatis sotsiaalministeeriumile oma seisukohad ravimi-, riigilõivu- ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu kohta. Konkurentsiteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Kristel Rõõmusaar teatas, et amet ei toeta puudulike põhjenduste tõttu osades eelnõu punktides kavandatud meetmete ja piirangute kehtestamist. Samuti on Rõõmusaare sõnul puudulikult analüüsitud muudatuste kehtestamisega kaasneda võivad mõjud tarbijatele, apteegiteenuse osutajatele ja teenuse kättesaadavusele.
Järgnevad seaduse eelnõu punktide selgitused ja konkurentsiameti seisukohad neile:
Apteegibuss
Eelnõu: Üldapteegi struktuuriüksusteks on haruapteek ja apteegibuss. Apteegibussist võib apteegiteenust osutada üksnes haldusüksuses, mis ei ole linn ja olemasolevast apteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Kui linnas ei ole ühtegi üldapteeki või haruapteeki, võib apteegibuss apteegiteenust osutada ka linnas. Apteegibussi pidamise võimaluse eesmärk on parandada ravimite geograafilist kättesaadavust maapiirkonnas.
Konkurentsiamet: On kaheldav, kas praegusel kujul eelnõus olev apteegibussi regulatsioon ka tegelikult toimima hakkaks. Eelnõu järgi on apteegibussi tegevusloa taotlemine jäetud apteekri otsustusvabaduseks. Arvestades kaasuvaid kulutusi, saadavat tulu ja ka eelnõus sätestatud 5-kilomeetri reeglit oleks tõenäoliselt ainult väheste liinide tööshoidmine kasumlik ning seetõttu ei ole ettevõtjad suure tõenäosusega motiveeritud sellise teenuse osutamisest. Eelnõu seletuskirjas ei ole meetme toimimist ettevõtjate motivatsiooni aspektist hinnatud.
Konkurentsiamet tervitab apteegiteenuse kättesaadavust tagavate meetmete kehtestamist ravimiseadusesse, kuid leiab, et eelnõus kirjeldatud kujul ei ole apteegibussi kaudu apteegiteenuse osutamisega võimalik parandada kättesaadavust olulises osas maapiirkondadest. Meetme rakendamiseks tuleks läbi mõelda, millisel viisil on võimalik tagada selle maksimaalne efektiivsus ja seeläbi kasu tarbijatele.
Omandipiirangud
Eelnõu: Üldapteegi tegevusluba omavaks füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla üksnes proviisor, kes töötab sama tegevusloa alusel tegutseva üldapteegi juhatajana.
Konkurentsiamet: Eelnõu kohaselt aitaks proviisori saamine apteegi juhatajaks vähendada apteekide arvu hüppelist kasvu linnas seniste apteegi asutamispiirangute kehtivuse kaotamise järgselt. See aga omakorda vähendab survet tööjõuressursi üleostmiseks ning survet apteegiteenuse geograafilise kättesaadavuse halvenemiseks vähese nõudlusega piirkondades. Samuti aitab meede vähendada apteegisektoris üleinvesteerimist linnades pelgalt turuosa võitmiseks, sest apteegi juhataja apteegi omanikuna ei ole eelduslikult huvitatud kahjumliku apteegi pidamisest erinevalt suurettevõtjatest, kes on motiveeritud seda tegema, et hõivata turuosa. Ravimite hulgimüüjate ja üldapteekide lahususega soovitakse välistada hulgimüüjate mõju apteegiteenuse osutajatele ja tagada seeläbi apteegiteenuse kvaliteet ja sõltumatus.
Kuigi eelkirjeldatud omandipiirangutele võivad olla kaalukad põhjendused, ei tohiks neid kehtestada ilma analüüsita, mistõttu tuleks omandipiirangutega seonduv eelnõust välja jätta ning enne nendega edasi liikumist peaks teostama mõjude kompleksanalüüsi.
Eelnevat toetab ka asjaolu, et omandipiiranguga kaasneb rohkem kui 200 apteegi sunduslik võõrandamine proviisoritele, mis kujutab endast niivõrd intensiivset omandiõiguse riivet, mis saab olla põhjendatud üksnes väga selgetel ja mõjuvatel põhjustel.
Hoonepiirang
Eelnõu: Ühes hoones võib samaaegselt asuda üks üldapteek või haruapteek. See soodustab hoonepiirang optimaalset ressursikasutust, sh välistab tööjõu ebamõistliku kontsentreerumist ning muu hulgas aitab kaasa vähese nõudlusega piirkondades apteegiteenuse kättesaadavuse halvenemise vältimisele. Seega toetab hoonepiirang aktiivsete meetmete mõju saavutamist kuluefektiivselt.
Konkurentsiamet: Hoonepiirang rajaneb veendumusel, et piirates apteekide arvu linnades, kus asuvad eelduslikult mitme apteegiga hooned, soodustatakse apteekide püsimist maal. Tegelikkuses aga suletakse maal apteeke majandusliku mittetasuvuse tõttu ning konkurentsiolukord linnas ei oma siinkohal tähtsust. Riigikohus on hoonepiiranguga oma toimemehhanismilt ligilähedased ja hetkel veel kehtivad asutamispiirangud põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistanud. Sellest tuleneb, et ka hoonepiiranguid sätestades kerkib risk, et tegemist võib olla põhiseadusega vastuolus oleva piiranguga. Seda küsimust tuleks kindlasti põhjalikult käsitleda.
Piirang, mille kohaselt ei saa avada uut apteeki hoones, kus juba asub mõni apteek, mõjutab konkurentsiolukorda eelkõige suuremates kaubanduskeskustes. Suuremates kaubanduskeskustes võib üks apteek tarbijate teenindamiseks füüsiliselt liiga vähe olla.
TaustEELNÕUJärgnevad väljavõtted ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõust.
Üldapteegi tegevusluba omavaks füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla üksnes proviisor, kes töötab sama tegevusloa alusel tegutseva üldapteegi juhatajana.Üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osade või aktsiatega või muul viisil määratud häältest peab üle 50% kuuluma proviisorile, kes töötab sama tegevusloa alusel tegutseva üldapteegi juhatajana.Üldapteegi või veterinaarapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaarteenuse osutamise tegevusloa omaja.Üldapteegi tegevusluba omaval füüsilisest isikust ettevõtjal või eraõiguslikul juriidilisel isikul tohib olla ainult üks üldapteegi tegevusluba.Üldapteegi tegevusloa väljaandmise korral üldapteegile, üldapteegi tegevusloa muutmisel seoses uue haruapteegi loomisega või üldapteegi või selle haruapteegi tegutsemiskoha muutmisega kehtib piirang, et ühes hoones võib samaaegselt asuda üks üldapteek või haruapteek.
KUUPÄEV9. juuni 2017Sel kuupäeval rakenduvad ravimiseaduse muutmise seaduseelnõu järgi apteekide omandipiiranguga seotud keelud. See annab eelnõu seletuskirja järgi asjaosalistele kolm aastat oma tegevuse ümberkujundamiseks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.