Kaardimaksete tasudele pannakse piir

Kaubandusettevõtete esindajate sõnul aitaksid piirmäärad ettevõtete kulusid kokku hoida ja võimaldaksid hindu alla lasta.

Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul on Euroopa Parlamendi otsus kindlasti nii Eesti kui ka Euroopa kaupmeestele hea ­uudis. Kaardimaksete vahendustasude langetamine hoiab kokku kaupmeeste kulud ja võimaldab tarbijatele paremaid hindasid pakkuda.

Merilai ütlust mööda on Euroopa kaupmeeste katusorganisatsioon EuroCommerce palju aastaid võidelnud ülemääraste maksekaartide vahendustasude vastu ja otsus eelnõu arutlusse võtta on suurepärane tulemus.

Eesti tasude muutmise vastu. Merilai sõnul on kaupmeeste liit veendunud, et nimetatud otsus saadab Euroopa liikmesriikidele sõnumi, et vastavat regulatsiooni on Euroopale vaja. “Vaatamata kaupmeeste liidu toetavale seisukohale on Eesti seni olnud tasude reguleerimise vastu,” märkis Merilai ja lisas, et Eesti on üks vähestest vastu olevatest riikidest. Tema sõnul mõjutavad Euroopa protsessid kindlasti ka Eesti turgu, hoolimata sellest, et Eestis on pankadevaheliste vahendustasude kokkulepped  kahe-, mitte mitmepoolsed.

“Nimetatud vahendustasud moodustavad 80 protsenti kaupmeeste kaardimaksete teenustasudest, mistõttu on igati põhjendatud kaupmeeste ootused tasumäärade edasisele langusele,” ütles Merilai.

Ta lisas, et järgnevalt läheb õigusakt Euroopa nõukokku ja see tuleb ratifitseerida Euroopa Parlamendis. Selle määrustiku reformimine koos makseteenuste direktiiviga (PSD II) toetab konkurentsi ja innovatsiooni, luues Euroopa kaupmeestele ja tarbijatele suuri eeliseid.

Kaubandusettevõtja Jüri Vipsi sõnul on Euroopa Parlamendi otsus õige. Tema arvates on Eesti kaardimaksete kõrged vahendustasud jaeettevõtjate suhtes ebaõiglased. “Kui mult küsida, kas soovin oma raha tuulde lasta, siis ilmselgelt on vastus ei,” märkis ta. Vipsi sõnul on summad, mida jaeettevõtted peavad vahendustasude pärast maksma, nii suured, et on ilmselt juba samas järgus ettevõtete kasumimarginaalidega.

Vips lisas, et väide, nagu Eesti oleks tasude reguleerimise vastu, pole päris täpne. Tema sõnul on kaardimaksete vahendustasud pankade ja jae­ettevõtete võitlus ja Eesti ei puutu laias plaanis üldse asjasse. “Eesti on 40 000 ruutkilomeetrit külma maad ja sel on täiesti ükskõik, millised kaardimaksed meil on,” märkis ta. “Käib kahe ettevõtlusala võitlus: kumb teenib rohkem raha? Praegu on pangad koos kaardikeskusega enamuses ja koorivad ettevõtteid.”

Pank võtab raha teisest kohast. Rimi Eesti pressiendaja Katrin Batsi ütlust mööda vähendaks kaardimaksete vahendustasude piirmäärad Rimi hinnangul oluliselt kaardimakse teenustasusid isegi suurtele jaekettidele, rääkimata väiksematest kaupmeestest. “Meie kulu väheneks, panga tulu väheneks,” märkis Bats. Samas on tema sõnul üsna ootuspärane, et pank küsib sellisel juhul kaupmeestelt selle raha mõne muu teenuse pealt.

Batsi sõnul on vahendustasude piirmäära kehtestamise kaugemaid mõjusid raske hinnata, kuid esmapilgul tundub piirmäära kehtestamine kaupmeestele soodne. “Tarbijale tähendaks see ilmselt seda, et kaardimakse võimalus teenusepakkujate juures kasvaks veelgi, sest väiksemad kaupmehed saavad ka endale kaardimakse terminali lubada,” märkis ta.

Ka Selveri direktori Andres Heinveri sõnul on piirmäärade kehtestamine kaupmeestele hea ­uudis, sest praegused kaardimaksete vahendustasu määrad on Eestis kõrged. Tema ütlust mööda on Selver suure jaeketina pankadega läbirääkimiste tulemusena saanud küll keskmisest soodsamad tingimused, kuid piirmäärade kehtestamisest võidaksime nad sellegipoolest.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask teatas reedel Äripäevale, et Swedbank kavatseb veel eelnõuga seotud infoga tutvuda, mistõttu on nende jaoks olukorra kommenteerimiseks veel vara.

 

Deebetkaardi puhul mitte üle 7 sendi

Eelnõuga sätestataks krediitkaarditehingute vahendustasude piirmääraks 0,3 protsenti tehingu väärtusest, deebetkaarditehingute vahendustasude piirmääraks 7 eurosenti või 0,2 protsenti tehingu väärtusest (olenevalt sellest, kumb on väiksem).Kaotatud või varastatud kaardi autoriseerimata kasutamise puhul võiks eelnõu kohaselt rakendada kliendi omavastutust 50 euro ulatuses.Euroopa Parlamendi saadikud kinnitasid neljapäeval muudatusettepanekute hääletusega oma seisukoha, et tagada, et mais valitav uus parlamendi koosseis saaks jätkata tööd eelnõuga sealt, kust praegune koosseis tööga lõpetab.

 

Kaardimakse soodsam kui sularaha

Eerika Vaikmäe-Koit, SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juhtKaardimaksetasud on järjepidevalt kahanenud, sest kaardimaksete hulk on kasvanud ja see võimaldab pakkuda teenust soodsamalt. SEB on töötanud aastaid aktiivselt selle eest, et ka väikekaupmehed võtaks kaardimaksed kasutusele, et seeläbi kasvatada veelgi kaardimaksete mahte ja senine maksetasude alanemise trend jätkuks. Seega Eestis me liigume selles suunas, et toimuks pidev areng makseviisides ja kaardimaksed hakkaksid senisest enam asendama sularaha. Eesti eesrindlikus elektrooniliste maksete kasutuselevõtus on jõutud tasemele, kus Euroopa Keskpank on oma uuringuga täheldanud, et kaardimakse on Eestis kaupmehele sularahamaksest 45% väiksemate kuludega (kaardimakse keskmine kuluks oli uuringu kohaselt 0,22 eurot makse kohta, samas kui sularahamakse kulu oli 0,32 eurot).