Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läti meelitab, Eesti peletab

    Eesti maksuadvokaatide ja ettevõtjate hinnangul meelitab Läti aina soodsamaks muutuva maksukeskkonnaga. Spetsialistid leiavad, et kui meie midagi ette ei võta, mõjutab see investoreid Eesti valikust välja jätma.

    “Lätist on kosta ettevõtjasõbralikest muudatustest, Eestist aga ettevõtjat koormavatest muudatustest,” kommenteeris Soraineni partner Kaido Loor. Ta lisas, et Läti on viimasel ajal kehtestanud osaluse ja väärtpaberitulu maksuvabastuse äriühingutele, samal ajal kui Eesti äriühingutest pole võimalik sellist tulu ilma dividendimaksuta välja võtta.
    Loor rõhutas, et Läti valitsus otsib ja rakendab aktiivselt ettevõtluskeskkonda soosivaid meetmeid, samal ajal kui Eesti valitsus on ses suhtes loid. “See, et Läti positiivsete õigusmuudatustega pidevalt eetriaega saab, mõjutab kindlasti investorite valikuid ja natukese aja pärast ka töökohtade teket,” hindas Loor. Tema sõnul ei mõjuta Läti muudatused otseselt Eesti ühingute maksustamist, ent ta rõhutas, et Läti eeldividendide regulatsioon on oluliselt liberaalsem kui Eesti oma. Ka Tallinna Kaubamaja ASi finantsdirektor Marit Vooremäe rõhutas, et Eesti peaks hoolikalt jälgima, et meie majanduskeskkond naaberriikide omale alla ei jääks.
    Läti uued tuuled. Advokaadibüroo Attela maksuadvokaadi Marko Saagi hinnangul on lõunanaabrid teinud viimastel aastatel jõulisi pingutusi konkurentsivõimelise ja valdusühinguid soosiva õigussüsteemi loomiseks ning seda näitavad ka mõned sel aastal jõustunud või jõustuvad muudatused.  Selle aasta juulis jõustub Lätis seadusemuudatus, mis lubab Läti ettevõtetel võtta omanikutulu 85 protsenti eeldatavast kasumist.
    “Eesti ühingutel, kellel on Lätis tütarühingud, võimaldab selline muudatus tuua mõnevõrra varem Läti dividendid Eestisse ning siit maksuvabalt edasi maksta,” rääkis maksuadvokaat. Ta selgitas, et Eestis rakendub tulumaksuseaduse § 50 lg-s 1’ toodud vabastusmeetod üksnes nende dividendide edasimaksmisele, mis on ka tütarühingust kätte saadud.
    Saag nentis, et samas on Lätis sel aastal aset leidmas ka mõned negatiivsemad maksumuudatused – näiteks ei saa enam grupisiseselt kahjumitega tasaarveldada.Saagi sõnul meelitab Läti peamiselt kolme maksuerisusega, mille ülevõtmist peaks ka Eesti kaaluma.
    Osaluse võõrandamise maksuvabastus. Saagi sõnul pakuvad paljud riigid, näiteks Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Holland jt, osaluse võõrandamisest teenitud kasule maksuvabastust. Eesti nende riikide hulgas ei ole. Osaluse võõrandamise maksuvabastus soosib aga Baltimaades rahvusvaheliste valdusühingute loomist just Lätti. Saagi hinnangul on see üks põhjus, miks Eestisse rahvusvahelisi valdusfirmasid ei tule. Kui osaluse võõrandaja on Eesti ühing, kuulub väljamakstav kasu maksustamisele tulumaksuga määras 21 protsenti. Kui osaluse võõrandaja on aga Läti ühing, ei kuulu selline kasu üldse maksustamisele. Seejuures on Läti ka paljude teiste riikidega võrreldes konkurentsivõimelisem, sest seal ei ole näiteks minimaalset osaluse protsenti või ühingu hoidmise aega kehtestatud. Selliseid nüansse võetakse aga rahvusvaheliste struktuuride loomisel Saagi sõnul olulisel määral arvesse.
    Litsentsitasudelt tulumaksu kinni ei peeta. Saag rääkis, et Eesti on positsioneerinud ennast teadmistepõhise majandusena, kuid teistes riikides arendatud intellektuaalse omandi kasutamise eest makstavat tasu maksustab Eesti maksimaalse rangusega. Eestis saab maksuvabastuse väljamakstavale litsentsitasule ainult juhul, kui litsentsi­tasu saaja on kas Euroopas asuv emaettevõte, tütarettevõte või õdeettevõte ning seejuures on nõutud direktiivist tulenev 25%-line osalus ning seda kaks aastat. Kui litsentsitasu saaja ei ole üks sellistest isikutest, tuleb väljamakstavalt litsentsitasult pidada kinni tulumaksu 10%, mida maksuleping võib teatud juhtudel vähendada.
    Madalam maksumäär. Kõikide äriühingute peamine eesmärk on teenida kasumit ja see osanikule välja maksta. Saagi sõnul on Eesti maksusüsteem tore kuni kasumi väljamaksmiseni. Väljamaksmisel maksustatakse seda tulumaksu määraga. Läti ühingu teenitud kasumi saab osanikele maksta välja 15%-lise maksukuluga.
    Saagi sõnul on üritatud tulumaksu vähendamise teemat esile tõsta, ent enamasti tuuakse vastuargumendiks, et seda ei ole võimalik teha füüsilise isiku tulumaksu tõttu. Saag märkis aga, et neid ei peaks üldse koos vaatama.  See võimaldaks tema sõnul ka Eestil paindlikumalt võimalike maksumuudatustega kaasas käia. Euroopas on vaid mõni üksik riik, kus juriidiliste ja füüsiliste isikute tulu maksustatakse sama määraga.
     
    Kes on kes
    Marko Saag
    Marko Saag on advokaadibüroo Attela üks omanikest ning tegeleb enamasti maksuõiguse valdkonnas. Ta on tegelenud professionaalse nõustamisega üle 13 aasta. Muu hulgas töötab rahvusvahelise maksuõiguse lektorina Tallinna Tehnikaülikoolis ning esinenud mitmel seminaril ja konverentsil.
     
    Mis on mis
    Eeldividendid
    Aktsiaseltsi puhul on äriseadustikus sätestatud võimalus maksta nn eeldividende, kui see on sätestatud põhikirjas. Eestis võib aktsiaseltsi nõukogu nõusolekul juhatus pärast majandus­­aasta möödumist ja enne aruande kinnitamist teha aktsionäridele dividendide ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, Lätis 85 protsendi ulatuses, mida võib aktsionäride vahel jaotada.Osaühingu puhul äriseadustik eeldividendide võimalust ei sätesta.
     
    Mis on mis
    Soovitused parema keskkonna loomiseks
    Arvestades oluliselt suurenevat administratiivkoormust ja maksukontrollide intensiivistumist, võiks lisaks eeltoodule kaaluda ettevõtjate tegevuse hõlbustamiseks ka järgmist:
    Kehtestada sotsiaalmaksulagi.Kuigi tegemist ei ole võluvitsaga spetsialistide Eestisse toomiseks, tagaks see õiglasema maksukoormuse jaotuse ning vähendaks maksuplaneerimist.
    Erisoodustamiste isikustamineTöötajatele erisoodustuste andmisel teenib riik praegu sotsiaalmaksu, mis ei ole isikustatud. Lisaks ebaõiglusele tekitavad isikustamata erisoodustused ulatuslikke probleeme ka piiriülestes situatsioonides, sest nende maksustamine peaks alluma palga maksustamise reeglitele.“Selleks, et maksud saaksid õigesse riiki ja oleks tagatud ka neutraalsus, peaks sotsiaalmaks olema isikustatud ja ka erisoodustus isikustatud. Miks riik teenib minu pealt sotsmaksu, ilma et ta seda minuga seoks,” imestas advokaat Marko Saag.
    Välislähetuse päevaraha võiks sõltuda sihtriigist.Paljudes riikides see nii on, Eestis aga mitte. Praeguse seisuga on maksuvaba päevaraha 32 eurot. “Lätis saab selle eest söönuks küll, aga näiteks Oslos on keeruline päeva üle elada,” nentis Saag. Päevaraha peaks kompenseerima kodust eemalolekuga kaasnevad kulud, mis on riigiti erinevad, see ei ole lisatulu.
    Eelkokkulepped ka siirdehindade kohtaPraeguseks on maksuhaldur omandanud piisavalt kogemust siirdehindade kontrollimises, mistõttu puudub põhjus välistada siirdehindade eelotsuste võimalus.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Peterburi eestlane teeb Sillamäele tipprestorani
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.