Apteegid ahelatest vabaks

Peipsi ääres asuva väikse Kallaste apteegi juhataja Malle Hilpus tunneb apteekide senist töökorraldust raputava apteegiseaduse eelnõu üle ainult heameelt. “See viib kogu regulatsiooni tagasi normaalsetesse rööbastesse,” on Hilpus rahul. Tema sõnul hoiatasid nad juba aastaid tagasi, et hulgimüüjad löövad proviisoritele kuuluvad apteegid turult välja ja nii on see praeguseks suuresti ka juhtunud.

Piltlikult on pea pool Eestit ketistunud. Riigikontrolli hinnangul kuulus 2012. aastal Tamro ja Magnumi kontserni 154 apteeki (kokku 466st), kus hulgimüüjal on enamusosalus. See on 1/3 turust. Lisaks on tegutsemas väiksemad apteegi­ketid: ­Südameapteek, Ülikooli Apteek, Euroapteek.

Muutub omandisuhe. Ravimiameti juhi Kristin Raud­sepa sõnul peaks ravimi­ameti hinnangul umbes 2/3 apteekidest omandisuhteid pärast eelnõu jõustumist muutma, et juhatajast saaks omanik. “Otseselt hulgimüügi tegevusloa omanikke on üld­apteegi tegevusloa omanikena alla viiendiku. Lisaks on teada ka kaudselt hulgimüüjaga seotud apteegi omanikud,” ütles Raudsepp. On selge, et tegemist on suure muudatusega, mis sugugi kõigile osalistele ei meeldi.

Nii on näiteks Magnumi kontserni omanik Margus Linna­mäe öelnud, et nad kaaluvad kõiki neid muudatusi põhjustava riigikohtu otsuse Euroopa Inimõiguste Kohtus vaidlustada. Ta nimetab otsust vastutustundetuks ja populistlikuks. “Ma olen seisukohal, et Eesti jaoks parim regulatsioon on hetkel kehtivad asutamispiirangud ja Magnum kaalub tõsiselt riigikohtu otsuse vaidlustamist Euroopa Inimõiguste Kohtus,” lubas Linnamäe. Samas avaldas ta lootust, et tegemist on alles protsessi algusega. Lisaks mainis ta, et praegusel kujul riivab seaduseelnõu märkimisväärselt ta huve. Magnum omab Terve Pere Apteeki, mis kasutab Apotheka kaubamärki. Magnumi endisele juhile Tarmo Laanetule kuulub Südameapteegi kett, mis riigikontrolli hinnangul on samuti Magnumi kontrolli all.

Magnumi huvides eelnõu. Ülikooli Apteegi tegevjuht Reet Teng on aga veendunud, et just ravimikontserni Magnum võimekus parlamendis asju ajada sai selle eelnõuga taas kinnitust. Teng soovitab tutvuda sotsiaalministeeriumi ja ravimiameti koostatud muudatusettepanekutega, milles ei ole uusi piiranguid lisatud. “Apteegituru avamine uute asutamispiirangute kehtestamise kaudu on äärmine arrogants riigikohtu otsuse suhtes,” on ta pahane.

Linnamäe ähvardust Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöörduda peab Teng konstateeringuks, et Euroopa otsustab, et Eestis võib apteegiäri ajada vaid tema.

Magnumi kontserni tegevjuht Kristjan Vilo­sius pole valmis eelnõu kommenteerima ja palub pöörduda Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) poole, kuna neil on kokkulepe, et neid teemasid kommenteerib EAÜ. Selline soovitus on iseenesest üsnagi märkimisväärne viide hulgimüüjate ja apteekide vahelistele suhetele.

Sepp möönab, et eelnõu tuumaks praegusel kujul on Eesti Apteekrite Liidu pikaaegne seisukoht, et Eesti apteegisüsteem peaks põhinema vaid proviisorite peetavatel apteekidel. “Detailide tasandil eelnõule hinnanguid anda on veel vara. Kavatseme selle põhjalikult läbi analüüsida, EAÜ volikogus läbi arutada. Kahtlemata on eelnõus palju küsitavusi,” ütleb Sepp.

Küsimusele, kas hulgimüüjatega liitumine oli rahaline tehing ja apteekrid peavad end nüüd vabaks ostma, vastas ta jaatavalt. “Arvatavasti tuleb riigil mõelda ka meetmetele, kuidas anda proviisoritele võimalus apteeke osta,” leiab Sepp.

Üleminek aastani 2017. Kuna tegemist on väga mahuka protsessiga, on seadusandja planeerinud üleminekuajaks kolm aastat.

Kallaste apteek on koos umbes 150 omasugusega säilitanud juriidilise iseseisvuse. Seda seetõttu, et hulgimüüjatele ei ole väikese käibega maa-­apteegid atraktiivsed. Neil on boonusleping, mis tähendab, et apteek seob end ühe või teise hulgimüüjaga ja saab 1–2% käibest rahas tagasi. Seega pole iseseisvatel proviisoriapteekidel omandisuhteid vaja muuta. “Tegemist on korraliku raputusega. Elu läheb lõpuks õiglaseks,” on Hilpus rõõmus.

 

 

Apteegi omandipiirang

Ajalooliselt kujunenud vabadele elukutsetele omane tunnus.Kehtestamine on tervishoiupoliitiline otsus, mis tehakse patsiendi huvides.Ühel või teisel moel olemas paljudes ELi riikides – Austrias, Soomes, Ungaris, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Lätis, Leedus, Hispaanias jm.

 

 

 

Parem kontroll teenuse üle

Ülle Rebane, Eesti Apteekrite Liidu esimeesKõige kindlam on minna tagasi traditsioonilise apteegi­korralduse juurde ning anda apteegi pidamise õigus tagasi proviisoritele või äriühingutele, kus proviisoritel on enamusosalus.Kui apteegi omanikeks saavad apteekrid, on võimalik saavutada kontroll teenuse osutamise üle ja tugevdada isiklikku vastutust patsiendi ees.Selliselt on võimalik kujundada aus, professionaalne ja patsiendisõbralik apteek.

Toetame apteegibussi

Ivi Normet, sotsiaalministeeriumi terviseala asekantslerToetame apteegibussi, apteekrite lähtetoetuse ja  apteekrid tervishoiutöötajateks regulatsiooni. Põhjalikumalt peame analüüsima apteegi omandi- ja asutamispiirangut, mida on veel vara kommenteerida.