Ettevõtjad sõdivad käibemaksu eelnõu vastu

“Ma ei taha öelda, et näeme olukorda oluliselt paremini kui rahandusministeerium, küll nad ka näevad, aga neile on ette antud, et 200 miljonit on vaja. Üritame näidata, et siit tegelikult lihtsalt ei saa,” selgitas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat, miks ei saa sisuliselt muutmata jäänud eelnõuga leppida.

Mullu võeti käibemaksu seaduse muutmise eelnõu menetlusest, sest see tekitas huvigruppides meelepaha, kuid nüüd on see oluliselt muutmata taas päevakavas. Endiselt on plaanis arvestada käibemaksutagastusest maha 50% sisendkäibemaksust, kuid enam ei kehti 2000eurone piirmäär.

Sillat tõdes, et eelnõus on suurim muutus 2000 euro piiri kaotamine ja sellega on rahaliselt läinud küll natuke leebemaks, aga maksustamise iseloom on endiselt juures. “Kuigi seda ei nimetata automaksuks, siis ma küsiks ettevõtjana, et mis asi see siis on,” ütles ta.

Ka maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse ­Lehis leidis, et üks muudatus eelnõus ei ole piisav, et ettevõtjad seda aktsepteeriks. “Justkui nagu midagi on tehtud, aga need on selle suure muudatuse kõrval niivõrd ebaolulised, et väga mingisugust rõõmsat kiljumist nende peale ei ole,” vahendas Lehis ka teiste ettevõtlusorganisatsioonide meeleolusid.

Tema sõnul on suurim probleem see, et ei osata ette näha, kuidas võib ettevõtja seadusemuudatusele reageerida. “Kas ta lepib sellega ja hakkab 50% maha arvama ja võtab selle lisakulu kas töötajatelt või keerab tarbija kraesse. Või võtab midagi ette, et arvata kogu see 100% maha, kasutab ­autot eranditult ettevõtluseks ja loodab, et suudab selle ära tõendada. Me ei oska keegi seda arvata,” rääkis Lehis.

Petturlus jätkuks endistviisi. Praegu saavad ettevõtted firmaautode ostmisel või liisimisel riigilt tagasi kogu makstud käibemaksu. Muudatuse jõustudes tagastatakse vaid pool käibemaksust, sest ministeeriumi hinnangul tehakse ettevõtete hingekirjas olevate autodega ka erasõite, millelt maksutagastus ei ole õigustatud. Eelkõige loodetakse selle muudatusega pihtide vahele võtta nn elustiiliettevõtted ehk ühemehefirmad, mille abil ostetakse soodsalt autosid erakasutusse.

Sillati jaoks jääb arusaamatuks, kust võtab rahandusministeerium, et ligi pool firmaautodega tehtud sõitudest on erasõidud. Tema hinnangul ei tee ausad ettevõtjad nii palju erasõite, enda näitel tõi ta välja, et umbes 5% tema sõitudest ei ole tööga seotud.

“Need allikad, millele rahandusministeerium tugineb, et kusagil Euroopas on uuringud tehtud, see on nagu hambapastareklaamis, et mingisugune uurimisinstituut on kusagil midagi välja mõelnud. Need argumendid on absoluutselt mitte pädevad,” kõneles Sillat.

Samuti ei olnud ta nõus sellega, et eelnõu lõpetaks autodega sahkerdamise ühemehefirmades. Kuna eelnõus on jäetud võimalus saada tagasi käibemaks kogu ulatuses, kui tõestatakse, et ­autot on kasutatud 100% töösõitudeks, leiavad petturid Sillati sõnul võimaluse, et maksustamise mõju alt pääseda.

Rahandusministeerium ütles oma põhjendustes veel, et sõiduauto ostnu maksukoormus on eraisiku kahjuks ja tema suhtes ebaõiglane. “Tegemist on maksusüsteemi anomaaliaga, turumoonutusega auto firma nimele ostmise kasuks, millesarnast me Euroopas ei tea olevat,” seisis ministeeriumi teates.

Sillati jaoks jääb seegi väide arusaamatuks, sest eraisikut ja füüsilist isikut ei ole võimalik võrdsustada, sellega kaoks ettevõtluse mõte ära. “See oleks nagu võrdsustada jänesed ja inimesed. Sellest sotsiaalse võrdsustamise loogikast saame aru küll, aga see on pigem retoorika sinna juurde,” ütles ta.

Sillati sõnul saavad ettevõtjad aru, et riigil on vaja katet 200 miljonile eurole ja ausad ettevõtjad on ka valmis maksma, kuid oluline oleks, et valitseks võrdsus ega jääks petturitel võimalust endiselt maksudest kõrvale hiilida. Seega on AMTEL teinud ettepaneku kehtestada ühtne n-ö automaks kõigile ettevõtjaile, mis tähendab, et ilma erisusteta tehakse kõigile firmaautodele 50%-line käibemaksutagastus. Sillati hinnangul paneks see ka petturid maksma ning vähendaks maksuameti koormust käia kontrollimas, kas ettevõte ikka kasutab autot ainult töösõitudeks.

Teine võimalus oleks maksta CO2 järgi, nii et, kes rohkem loodust saastab, see ka maksab rohkem. “Sellega oleks legaalselt tegutsevad ettevõtted täiesti päri, sest siis maksavad needsamad elustiiliettevõtted vähemalt midagi, aga sellise skeemi juures, kus sisendkäibemaksu saldeerida osaliselt ei saa, nad ju naeravad selle üle,” rääkis Sillat.

Olukord pingestub. Nii Lehis kui ka Sillat ütlesid, et oluline on teemast rääkida ja näidata riigikogule, mida muudatus võib pikas perspektiivis kaasa tuua. “Eks riigikogus läheb kõvaks andmiseks,” leidis Lehis. Maksumaksjate liit, EVEA, turvaettevõtete liit, AMTEL ja raamatupidajate kogu on selleks nädalaks juba kokku leppinud kohtumise, kus  arutavad, mida edasi teha, et seaduseelnõu sellisel kujul ei jõustuks. “Ilmselt peame arvestama variandiga, et see võetakse vastu ning jõustub 1. juulist, ja hakkama oma liikmeid ette valmistama ja nõustama,” ütles Lehis.

Mida  muutus toob?

Mullu avaliku meelpaha pälvinud käibemaksuseaduse muutmise eelnõu on taas valitsuse laual, kuid oluliselt muutmata kujul. Ettevõtjate ettepanekutest arvestati vaid ühte: sisendkäibemaksu tagastusele ei kehti enam 2000eurone piirmäär.

Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis tunnistas, et nüüd ei ole enam välistatud, et 1. juulist jõustuma plaanitud seadusemuudatus sellisel kujul ka vastu võetakse, mistõttu tuleb ettevõtjail hakata valmistuma kaasnevateks muutusteks.

Valik on olemas. See, et edaspidi tagastataks sisendkäibemaksu vaid 50%, tähendab tööandjale valiku tegemist, kuidas minna edasi: kas leppida muudatusega või hakata tõestama töösõite, et saada maksutagastus kogu ulatuses. “Siis hakatakse maksuametit küsimustega pommitama, et kui töölepingus on kirjas, et töötaja peab kodus töötama või kodus on turvalisem ­autot hoida, mis siis saab. Küsimusi on palju,” ütles Lehis.

Kindlasti ostetakse tema hinnangul autosid ette ära. Kui on suur osa autosid liisitud ja käibemaksu makstakse iga kuu rendimakselt, võidakse lepingud ümber teha ja muretseda uued ­autod, või teha ümber kapitalirendiks. Lehis teadis märkida, et juba praegu on teatud automarkidele pikk järjekord, mis tähendab, et sügisel signaali saanud ettevõtjad on valmistuma hakanud, et saada autoost tehtud enne 1. juulit, kuniks käibemaks tagastatakse 100%.

AMTELi tegevjuht Arno Sillat märkis samuti, et enne seadusemuudatuse jõustumist legaalne turg mõnevõrra elavneb. Küll aga ei lange ­automüük tema sõnul drastiliselt, kuid ka 10% on juba oluline langus.

Tema hinnangul tekib turul kiirelt nõudlus soodsalt saadavate autode järele, mis tähendab, et rohkem hakatakse sõidukeid sisse tooma välisriikidest.

Seega läheb siinne autopark veel vanemaks, kui ta juba on.

 

Miks ei arvestatud ettevõtjatega?

Sigrid Laev, rahandusministeeriumSõiduauto ostnu maksukoormus on eraisiku kahjuks ja tema suhtes ebaõiglane. Tegemist on maksusüsteemi anomaaliaga, turumoonutusega auto firma nimele ostmise kasuks, millesarnast me Euroopas ei tea olevat.Eelnõu kiitis heaks ka eelmine valitsus ning seda on mitu korda erinevates formaatides huvigruppidega arutatud, muudatuse põhisisu ehk maksuõigluse vastu oli vähe argumente. Uues eelnõus on arvestatud ettevõtjate esindajate vastukajaga ja seega kaotati piirang, millega oleks sisendkäibemaksu saanud maha arvata kuni 2000 euro ulatuses.