Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hoiustamine muutus järsku mõistlikuks
Kas säästa ja varusid koguda on mõistlik igal ajal ja iga hinna eest, olenemata kõrgest inflatsioonist? Sellel teemal ei tahaks väga vaielda.
Eile tuli nagu välk selgest taevast uudis, et inflatsioon on Eestis kukkunud 0,2 protsendile. See tähendab, et pangas tähtajalist hoiust tehes ei vähene raha ostujõud kuigi palju. 0,2% inflatsiooni juures on näiteks Swedbankis aastase hoiuse intressimäär 0,41–0,47% juba positiivse reaaltootlusega.
Eesti väike majandus on nagu lootsik kõikuval merel. Euroala deflatsioonioht tundus kauge teema, arvestades siinset inflatsioonikeskkonda, aga nüüd on Eestis inflatsioon väiksem kui euroalal – euroala inflatsioon oli 0,5%.
Eestis on varemgi olnud deflatsioon – kriisiaastatel 2009–2010. Erinevus on selles, et toona olid pangad suurtes raskustes ja keskpankade rahakülvi mõju polnud tunda. See sundis panku võitlema kliendihoiuste pärast ja hoiuseintressimäärad olid päris head – ületades inflatsioonitempot aastaid pärast hoiustamist. Praegu on pangad tugevamatel alustel ja keskpankade rahakraanid on avatud. Euroopa Keskpangalt oodatakse isegi uusi meetmeid.
Väärtuslikumad dividendid. Madal inflatsioon on tõstnud ettevõtete makstavate dividendide ja kapitali väljamaksete reaalväärtust. Ka üüritulu on rohkem väärt, kui oli kõrgema inflatsiooni ajal.
Inflatsiooni ei seletata mitte kaupmeeste, vahendajate ja tootjate vähesema ahnuse, vaid nafta hinnalanguse mõjuga. See aga meist ei sõltu. Kui Ukraina kriis süveneb ja USA laseb turule osa oma liigsuurest naftavarust (kokkuleppel OPECi maadega, et viimased ei vähenda nafta pakkumist), võiks see nafta hinda järsult kukutada. Barrons avaldas hiljuti suisa esikaaneloo – nafta 75 dollarit barrelist. See aga võib tuua tugeva euro ja deflatsiooni. Venemaale tooks see oluliselt väiksema eelarve täitumise, kuna see loodusressursside poolest rikas maa ei ole suutnud oma majandust toorainete ekspordi sõltuvusest vähendada. Eestile tähendaks see väiksemat kütuseaktsiisi laekumist.