Ukrainas uus rahutuste laine

Eile jätkusid nädalavahetusel alanud rahutused, kus protestijad Venemaa lippude all hõivasid valitsushooned Ukraina idaosa suuremates linnades – Donetskis, Luganskis ja Harkovis, nõudes ühinemist Venemaaga. Harkovis ründasid “kohalikud” väidetavalt esimese hooga ooperimaja.

Donetskis võtsid separatistid isehakanud rahvanõukogu koosolekul vastu otsused kuulutada välja Donetski Vabariik ja astuda Venemaa koosseisu. Kohe pöörduti Venemaa poole abipalvega. 11. mai määrati kuupäevaks, millal korraldada selleks referendum.

Venemaa valmistab ette pinda sissetungiks. “On selgemast selgem, et Ukraina-vastane plaan on käima läinud,” ütles Ukraina peaminister ­Arseni Jatsenjuk eile Ukraina televisioonis. “Plaan on olukord destabiliseerida, et välisjõud saaksid riiki tungida,” vahendas agentuur Bloomberg.

Krimmis tulistas Venemaa sõdur surnuks ­Ukraina ohvitseri, kes valmistus poolsaarelt lahkuma. Lisaks sõjalise sissetungi ähvardusele lisas Venemaa eile majanduslikku survet Ukraina pankroti äärel majandusele. Venemaa tarbijakaitseamet keelustas piimatoodete impordi kuuest Ukraina piimatööstusest, väites, et tooted ei vasta nõuetele.

Pinev on olukord ka gaasirindel, kus Ukraina pole nõus gaasi hinna järsu tõstmisega ning kus Gazprom nõuab lisaks võlgadele ka varasemaid hinnasoodustusi nüüd võlana tagasi.

Rubla kurss langes. Olukorra teravnemisest alanesid eile Moskva börsil Venemaa firmade aktsiad ning rubla nõrgenes. Rubla odavnes 0,7%, 35,54 dollarile. Moskva börsi indeks langes 1,7%.

Ukraina ametnike sõnul on Venemaa saatnud riiki oma agendid, kes mässu õhutades annaksid Venemaale ettekäände venekeelse elanikkonna kaitseks riiki tungida.

“Ukraina vaenlased püüavad uuesti läbi mängida Krimmi stsenaariumi, aga me ei lase sel sündida,” ütles Ukraina president Oleksandr Turtšinov veebilehe liga.net vahendusel.

Nende suhtes, kes on haaranud relva, võtab riik presidendi sõnul kasutusele terrorismivastased meetodid. Tugevdati kaitset Ukraina idapiiril, mille lähistelt Venemaa väed ei ole lahkunud.

“Suhtun austusega erinevatesse poliitilistesse vaadetesse, sealhulgas meie oponentide omadesse. Aga separatism ja relva tõstmine oma riigi vastu kujutab endast otsest ohtu meie kodanike elule – see ei ole poliitika. See on ränk kuritegu. Kurjategijate vastu käitume aga adekvaatselt ja otsustavalt,” ütles Turtšinov.

Saksamaa kantsler Angela Merkel kordas nädalavahetusel hoiatust, et Venemaal ei tasu alahinnata lääneriikide valmisolekut Venemaa suhtes majandussanktsioonid käiku lasta, kui Moskva jätkab Ukraina destabiliseerimist.